• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Keskkonnatasude tõus on ministeeriumi kättemaks

    Keskkonnaministeeriumis käib kibekiire töö keskkonnatasude ennaktempos tõstmiseks 2016. aastast alates. Kuna Eestis puudub riiklikult kinnitatud keskkonnatasude strateegia ning keegi ei tea keskkonnakahjude tegelikku suurust, meenutab ministeeriumi selline tegevus kättemaksuaktsiooni ettevõtjatele, kirjutab Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevdirektor Hallar Meybaum.

    Riigikohus tunnistas eelmise aasta lõpus põhiseadusvastaseks ja kehtetuks keskkonnatasude plaanitust kiirema tõusu kuni aastani 2015. Seetõttu oleme sattunud olukorda, kus keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus on otsustanud tõsta keskkonnasusid ennaktempos alates 2016. aastast. Keskkonnaministeeriumis on selleks ettevalmistamisel keskkonnatasude raamkava aastast 2016+.
    Paraku puudub riigil täna keskkonnatasude strateegia, mis sätestaks tasustamise printsiibid ja eesmärgid kooskõlas Eesti riigi huvide ning Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnapoliitikaga. Raske asuda täitma eesmärke, mida pole sõnastatud, või on need sõnastatud kujul, millest normi andjal ja selle adressaadil pole võimalik üheselt aru saada. Lisaks puudub ministeeriumil faktipõhine ja tegelik arusaam sellest, mis Eesti keskkonnas tegelikult toimub.
    Keskkonnatasud peavad põhinema reaalsetel keskkonnamõjudel ja aktsepteeritud metoodika alusel arvutatud väliskuludel. Kahjuks pole aga alates 1990. aastatest sisuliselt tehtud uuringuid, mis võimaldaksid keskkonnamõjude ümberarvutamist materiaalsesse väärtusesse. Pärast ELiga ühinemist on tööstuses toimunud olulisi muutusi, kuid ka andmed kaasaegse tööstuse mõjust keskkonnale on küllaltki fragmentaarsed. Eriti kesiseks muutub teadmine siis, kui peame silmas keskkonda laiemalt kui looduskeskkond, s.t loodus-, elu- ja majanduskeskkonda kokku.
    Sellepärast tulebki alustada uuringutest, et aru saada, milline on tänapäevase tööstuse mõju keskkonnale, majandusele ja sotsiaalsele sfäärile. Milliseid vahendeid jäetakse ettevõtetele selleks, et nad saaksid suunata vajalikud investeerimisvahendid oma mõju minimiseerimiseks või hoopis kõrvaldamiseks? Millised on tänapäeva kõige tõsisemad keskkonnaalased küsimused Eestis, kuhu edaspidi hakkavad minema kümned ja sajad miljonid eurod, mida maksavad riigile ettevõtted?
    Ettevõtjad on keskkonnatasude ennaktõusu kavandamisest teadlikud, kuid kahjuks on senini tegemist vaid nende näilise kaasamisega protsessi. Ministeerium küll küsib ettevõtete seisukohti ja ettepanekuid, aga tegelikkuses jätab enamiku neist kõrvale ilma igasuguste põhjenduste ja selgitusteta.
    Oleme läbimõeldud ja kaalutletud lähenemise poolt ega toeta järjekordseid kiireid, läbimõtlematuid otsuseid. Kuni puudub riiklikult kinnitatud keskkonnatasude strateegia, ei tohi keskkonnatasusid tõsta enam kui inflatsioonikoefitsiendi võrra aastas lähtudes 2012. a. baastasemest. Paraku on ettevõtjate seisukohad läinud ministeeriumi kurtidele kõrvadele.
    Keskkonnatasusid makstes peavad ettevõtjad selgelt aru saama, mille eest nad neid maksavad ning milleks ja kuidas tasudest saadavat raha kasutatakse. Keskkonnatasude eesmärk ei tohi mingil juhul olla riigieelarve tulude suurendamine selliselt, et puudub seos konkreetsete keskkonnaalaste probleemide leevendamise ja lahendamisega. Üheselt peab olema arusaadav, kuidas keskkonnatasude abil negatiivseid keskkonnamõjud kõrvaldatakse.
    Senini on näiteks lahendamata riigi omandis olevatel aladel nõukogude ajast pärineva jääkreostuse likvideerimiseks vajalike vahendite küsimus. Läbi keskkonnatasude sunnitakse seda tegema vaid kahel-kolmel ettevõttel, kes pole aga jääkreostuse tekke eest vastutavad.
    Puuduvad ka selged analüüsid, kas üldse, ja kui, siis millises ulatuses, on keskkonnatasusid võimalik tõsta, kahjustamata tööstuse jätkusuutlikkust ning tagades selle investeerimisvõimekuse. Investeerimiskindluse tagamiseks tuleb fikseerida keskkonnatasude muudatused mitte vähem kui viis ja piirmäärad 10 aastat enne jõustumist.
    Keskkonnatasusid maksvad ettevõtted on olulised tööandjad ning meie poolt makstavat keskkonnatasu ei saa vaadata lahus ettevõtluse ülejäänud maksukoormusest. Näiteks Mäetööstuse Ettevõtete Liidu tellitud ja Ernst & Youngi poolt läbiviidud uuringus, mis tegeles kaevandamisettevõtete majandusandmetega, tuldii järeldusele, et kaevandustasude tõus käib mitmetele ettevõtetele tulevikus selgelt üle jõu.
    Lisaks muule ei tohi unustada, et peale keskkonnatasude reguleerivad ettevõtete käitumist ning tegevust ka teised õigusaktid, mis seavad kindlad keskkonnanormid, millele ettevõtted vastama peavad. Antud normidest kinnipidamine eeldab ettevõtetelt väga suuri investeeringuid püüdeseadmetesse, tehnoloogilistesse uuendustesse ning ressursisäästu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Agris Adamberg: tubakaaktsiisiga saaks tervisekahjusid vähendada
Aktsiisipoliitika võiks ümber teha nii, et vähem kahjulikud tooted maksustatakse väiksema aktsiisiga, kirjutab alternatiivsete tubakatoodete aktsiisi mõju uurinud Agris Adamberg.
Aktsiisipoliitika võiks ümber teha nii, et vähem kahjulikud tooted maksustatakse väiksema aktsiisiga, kirjutab alternatiivsete tubakatoodete aktsiisi mõju uurinud Agris Adamberg.
Nasdaq Tallinn jätkas languskursil
Nasdaq Tallinn langes täna pool protsenti, tirides kaasa ka Balti koondindeksi Baltic Benchmark.
Nasdaq Tallinn langes täna pool protsenti, tirides kaasa ka Balti koondindeksi Baltic Benchmark.
Parima juhi valem: rüsele omanikuga, murra stereotüüpi ja sütita kolleege Videod: kolme parima juhi töökaaslased räägivad suu puhtaks
Sel reedel selgub Pärnu Juhtimiskonverentsil 2022 Eesti parim tippjuht. Märtsi lõpus valis žürii finalistideks LHV juhi Madis Toomsalu, häirekeskuse juhi Kätlin Alvela ja Enefit Greeni juhi Aavo Kärmas.
Sel reedel selgub Pärnu Juhtimiskonverentsil 2022 Eesti parim tippjuht. Märtsi lõpus valis žürii finalistideks LHV juhi Madis Toomsalu, häirekeskuse juhi Kätlin Alvela ja Enefit Greeni juhi Aavo Kärmas.
Netflix koondas tulude langemise tõttu 150 inimest
Netflix koondas töötajad vaid kuu aega pärast seda, kui teatas, et kaotas esimest korda viimase kümnendi jooksul tellijaid.
Netflix koondas töötajad vaid kuu aega pärast seda, kui teatas, et kaotas esimest korda viimase kümnendi jooksul tellijaid.
Nordea Eesti: vastutustundliku tegutsemise alustalaks on hoolivad töötajad ja kaasav juhtimine
Vastutustundlikkus on Nordea Eesti jaoks ainus viis, kuidas äri teha. Põhjamaise finantsettevõttena tegutsetakse oma klientide teenindamise ja nende unistuste täitmisele kaasaaitamise nimel. Ettevõtte töötajad lähtuvad oma igapäevastes tegevustes sellest, milline on nende mõju seotud inimestele, ümbritsevale kogukonnale ja keskkonnale.
Vastutustundlikkus on Nordea Eesti jaoks ainus viis, kuidas äri teha. Põhjamaise finantsettevõttena tegutsetakse oma klientide teenindamise ja nende unistuste täitmisele kaasaaitamise nimel. Ettevõtte töötajad lähtuvad oma igapäevastes tegevustes sellest, milline on nende mõju seotud inimestele, ümbritsevale kogukonnale ja keskkonnale.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.