• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ämarisse ka tsiviillennuväli

    Lennundusekspert ja airPetersoni juht Toomas Peterson paneb ette rajada Ämarisse tsiviil-lennuväli ja logistikakeskus, mis aitaks kaasa majandussilla loomisele ida ja lääne vahel.

    Oleme jõudnud Eesti riigi arenguga staadiumi, kus kodanike majandusliku heaolu tõstmiseks on vaja pikaajalisi eesmärke ja narratiivseid edulugusid. Kui soovime majanduskasvu, ei piisa üksnes lähiturgudele eksportimisest ning kohalikele ettevõtjatele ja töötajatele mantrana pähe tagumisest, et tagage tootlikkuse kasv. Tegelikult tuleb eksportturge ja äripartnereid leida ka kaugemalt, näiteks üha kasvava tarbijate hulgaga Kaug-Idast. Peaksime kõik oma jõud ühendama, et suudaksime oma kaupu müüa esmapilgul meile võõraste väärtushinnangutega turgudel.
    Aga üht-teist saab selleks teha ka meie enda riigis. Üheks võimaluseks on lennukauba logistikakeskuse loomine Ämari lennuväljale, mille kasuks räägib meie asukoht. Maailmas on hulk näiteid (lähiregioonis nt Reykjaviki lennuväli), kus lennuvälju kasutatakse kaitse- ja tsiviilotstarbel koos. Juba 15 aastat tagasi otsustas valitsus sellise projekti ellu viia. Vahepealsetel aastatel on Ämarisse osaliselt NATO rahadega rajatud moodne militaarne lennuväli, nüüd võiks rajada n-ö teisele poole lennurada tsiviilotstarbelise logistikakeskuse.
    Võib ju küsida, miks peaksid idast tulevad lennukid maanduma Ämaris, mitte lendama otse mõnda Euroopa suurlinna. Selleks peab olema mingi põhjus. Peamisteks pooltargumentideks on Eesti geograafiline asend (üks otsemaid teid Kaug-Ida ja Euroopa suurlinnade vahel) ning asjaolu, et Ämaris on võimalik n-ö suuremate lennukitega toodud kaupu seejärel väiksemate lennukitega kohalikele turgudele laiali vedada. Mõeldav on ka nendele kaupadele lisandväärtuse andmine mõnes tootmisettevõttes. Loomulikult eeldab see Ämarit siduva taristu moderniseerimist.
    Meie peamised eksportturud tammuvad praegu ise paigal. Kogu Euroopa finantsjuhtimine ei ole väljunud kriisist. Euro tugevnemine, mis teeb keerulisemaks euroopa kaupade eksportimise, on alles viimasel ajal hakanud peatuma.
    Kui siia lisada meie oma Eesti finantsjuhtimise vaoshoitus, mille väljenduseks on äärmiselt madal riigi välisvõlg võrreldes eurotsooni keskmisega, olemegi olukorras, kus on raske leida väljapääse ning kestab negatiivne majandusemotsioon. Me võime sellel põllul küll efektiivselt rabada, ent uute edulugudeta jäädagi unistama ELi keskmisele järele jõudmisest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Mandre: terviseedendus saagu lähtekohaks
Praeguses sotsiaalkindlustussüsteemis puudub tugev seos inimeste tervisekäitumise ja riiklike teenuste vahel, kirjutab Mihkel Mandre arvamuslugude konkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Praeguses sotsiaalkindlustussüsteemis puudub tugev seos inimeste tervisekäitumise ja riiklike teenuste vahel, kirjutab Mihkel Mandre arvamuslugude konkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Börs: Nasdaqi indeks langes korrektsiooni
USA aktsiaturud jätkasid täna langust, ühelt poolt olid börsifirmade kvartalitulemused tugevad, aga investorid on intressimäärade tõusu ootuses jätkuvalt tehnoloogiasektori aktsiaid müümas, vahendab Bloomberg.
USA aktsiaturud jätkasid täna langust, ühelt poolt olid börsifirmade kvartalitulemused tugevad, aga investorid on intressimäärade tõusu ootuses jätkuvalt tehnoloogiasektori aktsiaid müümas, vahendab Bloomberg.
Raadiohommikus: Rakveret juhib koroonasse nakatunud linnapea ja Jaak Roosaare avaldab tänavused plaanid
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis üritame saada telefonile teist korda koroonat põdevat Rakvere linnapead Triin Varekut. Võtame talt vahetu kommentaari isiklikest läbielamistest ja uurime, kuidas linnapea juhib kodukontorist koroonasituatsiooni ja enegiahinna kriisi Rakvere linnas.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis üritame saada telefonile teist korda koroonat põdevat Rakvere linnapead Triin Varekut. Võtame talt vahetu kommentaari isiklikest läbielamistest ja uurime, kuidas linnapea juhib kodukontorist koroonasituatsiooni ja enegiahinna kriisi Rakvere linnas.
Kallas lubas kaaluda ettevõtete võrgutasude vähendamist ja hinnalae seadmist
Koalitsioonipartneriga peetavate läbirääkimistega rappa jooksnud Reformierakonna juht ja peaminister Kaja Kallas lubas teisipäeval siiski kaasa mõelda uute toetuste kehtestamisele.
Koalitsioonipartneriga peetavate läbirääkimistega rappa jooksnud Reformierakonna juht ja peaminister Kaja Kallas lubas teisipäeval siiski kaasa mõelda uute toetuste kehtestamisele.