Riigikogu VEB fondi uurimiskomisjoni raporti puhul oli arvatavasti paljude inimeste ootuseks, et komisjon toob päevavalgele mingi selge ja lihtsa süüdistuse ning paneb süüdlased pikaks ajaks vangikongi. Seda küll ei juhtunud, aga uurimiskomisjoni ning sellele eelnenud riigikontrolli ja Eesti Panga aruanded ongi ju tegelikult skandaalsed. Need paljastavad Eesti riigi kõige kõrgemal tasandil toimunud korruptsiooni.

Nende aruannetega on päevavalgele toodud tegevused ja tegevusetused, mis nõuavad ühest hukkamõistu. See, mis on toimunud Eesti Pangas seoses VEB Fondiga, ei tohiks enam kunagi korduda ning inimesed, kes on seotud korruptiivsete tegudega, oleks pidanud saama õiglase karistuse. Olukorras, kus süüteod on aegunud, ei tohiks need inimesed aga jätkata enam avalikes ametites ega teistel ühiskondlikel positsioonidel.

Veelgi enam peaksime täna küsima, kuidas sai see juhtuda. Kuidas oli võimalik, et Eesti Panga presidendid said keskpanga „sõltumatuse“ varjus selliseid seadusrikkumisi toime panna. Miks on Eesti Panga nõukogu olnud hambutu oma järelvalvefunktsiooni täitmisel ning miks meie riigi õiguskaitseorganid ei toimi?

On ju keskpanga presidendid, kes on kehtiva seaduse kohaselt sisuliselt Eesti Panga ainuvalitsejad, saanud toimetada täiesti süüdimatult, eirates seadusi ning riigikogu ja Eesti Panga nõukogu otsuseid. Eesti Panga presidendid Siim Kallas, Vahur Kraft ja Andres Lipstok on kuritarvitanud oma ametipositsiooni ning hävitanud Eesti Panga mainet, nad on saanud süüdimatult valetada riigikogule ja rahvale ning, kattes üksteise tagalat, jätnud teatamata toimunud kuritegudest.

VEB Fondi skandaal näitab selgelt ka Eesti Panga nõukogu toimimise puudulikkust. VEB Fondi moodustamise näol oli tegemist oma aja kohta hiiglasliku finantsoperatsiooniga, aga keskpanga nõukogu unustas selle probleemi kohe pärast VEB Fondi moodustamist ega pööranud mingit tähelepanu sellele, kas Eesti Panga president täidab talle riigikogu poolt pandud ülesannet. Nõukogu ei suutnud orienteeruda VEB Fondi majandusaruannetes, nägemaks sealt, et asjad pole korras.

Kindlasti on tugevalt kannatanud ka kaitsepolitsei maine. Vaatamata väga selgetele avalikuks tulnud faktidele korruptsioonist Eesti Pangas, ei käivitatud mingit tegevust õigusrikkumiste ärahoidmiseks või nende väljaselgitamiseks. Kaitsepolitsei ei tohi lähtuda eeldusest, et kui oled juba Eesti Panga president, siis oled ka õiguskuulekas ning mittekorrumpeerunud. Selline lähenemisviis hävitab rahva usalduse ning usu oma riigi demokraatlikku toimimisse.

Õppetund on meile antud, kuid küsimus on selles, kas me suudame sellest õppida.