Vakra VEB fondist: Eesti Panga juhid käitusid üleolevalt

Artikkel

- Uudised
- Alyona Stadnik
- 12. juuni 2014 kell 13:05
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vakra VEB fondist: Eesti Panga juhid käitusid üleolevalt
VEB fondi uurimiskomisjoni juhi Rainer Vakra sõnul käitusid Eesti Panga juhid 1990ndate alguses üleolevalt ega olnud võimelised riske hindama.
Järgneb intervjuu Rainer Vakraga:
Kuidas jäite rahule riigikontrolli auditiga ja selle esitlusega? Ilmselt ei ole te jõudnud kogu auditiga veel tutvuda.Ma olen selle läbi lugenud, sest mul on olnud au hoida seda trükisooja materjali varem käes. Kindlasti temaatika on keeruline, materjali tutvustus on kestnud kaks tundi.
Ma korduvalt mõtlesin nendele inimestele, kes vaatasid veebis ülekannet. Väga keeruline on sinna teemasse ühe hetkega süveneda. Mina olen sellega kokku puutunud üle 1,5 aasta ning igapäevaselt, minu jaoks olid kõik numbrid ja faktid ning tehingud arusaadavad. Need, kes esmakordselt vaatasid ülekannet, siis temast läbi hammustada on keeruline.
Kas tuli mõni fakt ka üllatusena või uudisena sellest auditist?Põhimõtteliselt oleme teinud riigikontrolliga pidevalt koostööd, ma ei saa öelda, et midagi tuli uudisena. Kaks olulist fakti, mis minu arvates tänasest VEB fondi auditist olid vähem teada, olid see, et Põhja-Eesti pank müüs TSL Internationalile miljoni dollari eest nõudeid, mida neil tegelikult üldse ei eksisteerinudki. See on selline tegevus, mida ei kujutaks tänapäeval ette kõige mustemas unenäos.
Teine fakt oli see, et juba 1991. aasta detsembris oli teada, et suure tõenäosusega Venemaal nõuded ja raha külmutatakse, ent 80% hilisematest VEB fondi nõuetest kanti tegelikult pankadesse 1992. aasta alguses. Kui oleks olnud mõistlik ja korrektne teavitussüsteem ja usaldusväärne töö Eesti Panga juhtide poolt ja toonaste finantsjuhtide poolt, siis oleks olnud võimalik seda probleemistikku vältida ning anda juba eelnevalt informatsiooni.
Tundub, et suhtuti liiga üleolevalt ja ei oldud võimelised riske analüüsima. Need on minu jaoks kõige uudisväärtuslikumad, see näitab toonast tegemata tööd ning kui ligadi-logadi see süsteem oli.
Kui riigikontroll on töötanud rohkem faktidega, siis meie riigikogu uurimiskomisjon on tegelenud rohkem inimestega. Oleme peaaegu 50 inimest küsinud ning pannud kokku struktuuri ning pannud paika, mis oli kellegi haldusala. Kui panna riigikontrolli audit ja meie raport kokku, siis kõigil on selge, kes ja miks mingeid otsuseid tegi.
Riigikogu uurimiskomisjon tutvustab järgmine nädal kolmapäeval oma raportit. Mis siis edasi saab?Euroopa kohus menetleb oma protsessi edasi. Vahur Krafti osas, valeandmete esitamise osas on algatatud kriminaalasi, see menetlus käib edasi. Kolmas, mis on kõige olulisem kogu VEB fondi nii uurimiskomisjoni kui ka riigikontrolli osas on see, et lõpetada ära ühiskonnas valed spekulatsioonid.
See on olnud teema, mis on ühiskonnas omandanud tõelised konspiratsiooniteooria mõõtmed. Need, kes neid läbi loeb, saab aru, kelle otsuste-vigade tõttu kogu see saaga aset leidis. Ilma, et keegi peaks seda välja ütlema.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum