Uus reaalsus: kuidas selles elada?
Peame harjuma nii liitlaste kohaloleku kui ka Eesti laiapõhjalise riigikaitse mõjuga ühiskonnale, kirjutab kaitseministeeriumi NATO ja ELi osakonna juhataja Elina Seppet.
Ukraina kriisi kontekstis täna toimuv – majandussanktsioonid, pinged diplomaatilistes suhetes, sõjaline musklite näitamine – jäävad tõenäoliselt kestma pikemaks ajaks. Tegemist on muutunud reaalsusega, mis Eesti inimesi mõjutab ja millega tuleb harjuda, kuid mis meid kindlasti otseselt ei ohusta.
Nii nagu teistelt riikidelt, nõuab muutunud olukord ka Eestilt adekvaatset reageerimist ja vajadusel kohanemist. See ei puuduta üksnes majandussanktsioonidest tingitud ebamugavusest ülesaamist, vaid ka märksa pikemaajalisemalt planeeritavat riigikaitsealast tegevust. Majandusliku stabiilsuse saavutamine ei saa tulla julgeoleku arvelt ning ilma stabiilse julgeolekukeskkonnata on raske tagada pikaajalist majanduslikku arengut. See kehtib ka praeguse kriisi venimist ja eskaleerumist silmas pidades, sest kui selle lahendamise ja muutunud julgeolekuolukorrale reageerimisega ei tegelda, siis negatiivne mõju majandusele kasvab.
NATO senised ja vahetud reaktsioonid Ukraina kriisile on toonud Eestisse õhuturbehävitajad, liitlasväed ja nende osalemise erinevatel õppustel, NATO miinitõrjeeskaadri ning arvukalt kõrgeid ametikandjaid. Eesti eesmärk on muuta need tegevused eesseisval Walesi tippkohtumisel pikaajalisteks.
Vaatamata stabiilsusele riigikaitse arendamisel on meie riik väike ja ressursid piiratud, nii et liitlaste abi on vältimatu. Selles osas on kriis meile õpetanud, et peame olema valmis abi vastu võtma pikema aja jooksul ja senisest suuremas mahus ning seda ka siis, kui kriis ise leiab aset meist kaugemal. See tähendab peaasjalikult taristu väljaarendamist, väljaõppevõimaluste tagamist jne. Eesti positsioon selleks on hea, sest oleme juba aastaid pidanud oluliseks 2% majanduse kogutoodangust investeerida riigikaitsesse.
Niisamuti peame harjuma Eesti laiapõhjalise riigikaitse mõjuga ühiskonnale, olgu siis tegemist kasvõi näiteks tööandjate mõistva suhtumisega oma kolleegide osalemisse reservõppekogunemistel. See tagab kriisisituatsioonis Eesti reservpõhimõttel üles ehitatud kaitseväe koostegutsemise liitlastega. Samuti tuleb meil harjuda liitlaste vormides kaitseväelastega ja liitlasvägede sõjatehnikaga. Nii võib tunduda imelik, miks Hollandi hävitajad tegid Eestist lahkudes austusavalduseks madallennu Tallinna kohal, kuid teistpidi annab see tunnistust liitlaste kohalolust ja vastastikusest heasoovlikkusest ning austusest.
Autor väljendab isiklikke seisukohti.