Võlakriisi halvimatel päevadel põgeneti Euroopast. Hiina kapitalil põhinevad ettevõtted aga ujusid vastuvoolu ning Aasiast pärit raha voolas ka eurotsooni riikidesse, kes olid suures hädas, vahendab Financial Times.2010. aastal olid Hiina otseinvesteeringute kogumaht Euroopa Liidus vaid 6,1 miljardit eurot – vähem kui Indias, Islandil või Nigeerias. 2012. aasta lõpuks investeeringute hulk aga neljakordistus ning ulatus 27 miljardi euroni, selgub Deutsche Banki andmetest.Analüütikute sõnul on ostupidu seotud Hiinast lähtuvate investeeringute mudeli ümberkujundamisega. Eeldatavasti suureneb investeeringute hulk tasapisi ka järgneva kümne aasta jooksul.„Me nägime tohutut Aasiast pärit investeeringute suurenemist Euroopas, peamiselt võlakriisi tippajal,“ ütles investeerimisfirma Rhodium Group Hiinast väljaminevate investeeringute ekspert Thilo Hanemann.„See oli osati euroala nõrkust ärakasutav ostmine, sest varad olid odavad. Osaliselt oli see ka seotud Hiinast väljaminevate investeeringute trendiga. Kui alguses oli eesmärk loodusressursside olemasolu kindlustamine arenevates riikides, siis nüüd tahetakse omandada brände ja tehnoloogiaid arenevates riikides,“ ütles Hanemann.Mitmed raportid Pekingist, Milaanost, Madridist, Lissabonist ja Ateenast paljastavad Hiina laienemist Euroopa turul. Strateegiad ning investeeringute liikumine on saanud Hiina investorite ja migrantide jaoks omaette rahvuslikuks eesmärgiks – omandada osalusi välisturgudel, et suurendada Hiina majanduse tugevust maailmas.