- OMX Baltic0,06%298,97
- OMX Riga−0,21%889,03
- OMX Tallinn0,18%2 058,65
- OMX Vilnius−0,02%1 203,64
- S&P 500−0,33%6 259,75
- DOW 30−0,63%44 371,51
- Nasdaq −0,22%20 585,53
- FTSE 100−0,38%8 941,12
- Nikkei 225−0,19%39 569,68
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,25
- OMX Baltic0,06%298,97
- OMX Riga−0,21%889,03
- OMX Tallinn0,18%2 058,65
- OMX Vilnius−0,02%1 203,64
- S&P 500−0,33%6 259,75
- DOW 30−0,63%44 371,51
- Nasdaq −0,22%20 585,53
- FTSE 100−0,38%8 941,12
- Nikkei 225−0,19%39 569,68
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,25
Rännak ajalukku: Eesti ärimeeste armastatuim jäämurdja päästis Soome iseseisvuse
20. sajandi alguses omandas Tallinna sadam tänu kohalike ettevõtjate lobitööle ja Peterburi sõjalistele plaanidele ühe Euroopa võimsaima jäälõhkuja. Kuid Tsar Mihhaili ehitajad aimasid vaevalt, et sellest saab mitte ainult üks Eesti väärtuslikumaid kaubandusvarasid, vaid ka Soome päästja punasest ohust.
Tallinna ajalehtede lugejad jälgisid 20. sajandi algusaastatel populaarsete artistide turneede, kohalike maadlejate saavutuste ja tehnika arengu kõrval suure tähelepanuga uudiseid võidujooksust põhjapoolusele. Sel ajal ootas kogu maailm põnevusega, kes jõuab esimesena Maa pealaele.
Polaaruurijate Robert Cooki, Roald Amundseni ja Robert Scotti nimed olid pidevalt ajalehtede veergudel. Põhjapoolusele jõudmisest unistajate seas oli ka Vene admiral Stepan Makarov, kes lootis eesmärgi saavutada mitte jalgsi või koerte abil, vaid enneolematul laeval – arktilisel jäämurdjal. Makarovil õnnestus oma kirega nakatada isegi riigi rahandusministeerium, kuigi Peterburi ametnikke ei huvitanud mitte pooluse vallutamine, vaid võimalus kaubalaevad talvel Obi jõelt Riiga juhtida, mida admiral lubas. Sergei Witte kiitis heaks laeva ehituse kalkulatsiooni ja 1898. aastal pandi Suurbritannias kokku Jermak – maailma esimene arktilise klassi jäämurdja.
Juba 9. märtsil 1899 õnnestus uhiuuel jäämurdjal ilma suurema vaevata vabastada 11 laeva jäävangistusest Tallinna lähedal. Uus laev tõestas end Läänemerel parimal võimalikul moel. Ent Makarovi kahjuks lõppesid kõik kolm katset Jermakil aastatel 1899–1901 kaugele põhja sõita ebaõnnestumisega. Vähe sellest, et nad ei jõudnud isegi põhjapooluse lähedale, ohtu sattus ka laev ise, mis läks riigikassale maksma mõeldamatud 1,5 miljonit rubla kullas (tänapäeva rahas umbes 24 miljonit eurot palju madalamate hindade juures). Selle tulemusel keelasid võimud uued ekspeditsioonid.
Nüüd purustas Jermak jääd äritegevuse nimel, vabastades teed Peterburi, Tallinna, Helsingi, Riia ja Liepaja sadamatesse. Makarov jäi aga vaatamata ebaõnnestumistele Arktikas siiski avalikkuse lemmikuks ja tema uued edukad laevasõidud jõudsid alati ajalehtedesse, kuigi põhjapooluse vallutamine tuli tal unustada.
Tallinnas liikus Jermakist ja Makarovist ringi isegi väljamõeldud lugu. Admiral oleks nagu saanud 1903. aasta talvel, kui laev oli juba Tallinna sadamast välja sõitnud ja teel Kroonlinna, Riia börsikomiteelt telegrammi, milles teatati, et paljud laevad on Liivi lahes jäävangi jäänud ja paluti kiiresti jäämurdja appi saata. Sidet laevaga polnud ja linnavõimud eraldasid Makarovile abiks linnavalvuri, kellel õnnestus jäämurdjale hobuse seljas järele jõuda ja anda edasi käsk Riia poole suunduda.
Võimsa laeva iga saabumine Tallinna oli tähtsündmus. Ja muidugi tegid linna ettevõtjad kõigest jõust lobi uute suurte jäämurdjate ehitamise nimel. Sest Jermaki võimsusest ei piisanud kõigile ning Tallinna sadam unistas lastikoguste ja navigatsiooni kestuse suurendamisest.
Tsar Mihhail Fjodorovitš
1913. aasta jaanuari lõpus saabusid Tallinna julgustavad uudised. Peterburi ministrite kabinet oli lõpuks otsustanud ehitada järjekordse võimsa jääauriku. See oli suuruselt teine pärast Jermakki, selle ehitamisel tuli arvesse võtta kogu Jermaki 15aastast kasutuskogemust, ja mis kõige tähtsam, alus oli mõeldud eeskätt kohaliku sadama jaoks. Tallinna laht, mis oli sel ajal keskmiselt 70 päeva aastas jääga kaetud, pidi lõpuks saama aastaringse navigatsiooni.
Laeva ehitamisega pidi kaduma ebaõiglane konkurents Soome ja Eesti sadamate vahel. Suurvürstiriik kasutas juba uusi võimsaid jäälõhkujaid Tarmo ja Sampo laevade saatmiseks Helsingisse ja teistesse põhjaranniku sadamatesse, samas kui Tallinnal jäi üle loota vaid Jermakile.
Seotud lood
Peaaegu iga Pärnu elanik ja ka paljud külalised teavad Villa Ammendet – hotelli ühes Eesti luksuslikumas vanas häärberis. Aga kes oli selle ettevõtlik ja võimukas omanik, kelle nimi kõmises kunagi Peterburist Briti meredeni?
Vaikse ja noobli Roosikrantsi tänava mõlemas otsas kõrgub kaks süngelt stiilset punastest tellistest maja: ühes asub praegu Tallinna linnavalitsus, teises, Pärnu maantee poolses hoones elavad aga inimesed nagu 90 aastat tagasigi.
“Väikesesse ja madalasse Revali lahte kukkus äkitselt alla koletu kuldmeteoriit,” kirjeldas ajakirjanik Aleksandr Tšernjavski aega 1920. aastate alguses, mil Tallinnast sai võtmekoht, kus Nõukogude Venemaa rahvusvahelisi makseid pesi. Üks peamisi raha legaliseerijaid oli pank Scheel & Co, mille keldrid olid kuuldavasti täis bolševike rüüstatud aardeid.
Praegu on Venemaa saatkond Tallinnas ümbritsetud taraga, mis on täis protestiplakateid. Sada aastat tagasi pakkus Pika tänava 25 maja ees asuv kõnnitee hoopis teistsugust vaatepilti: kiirustavad linnaelanikud peatusid Reichmanni kaubamaja luksuslike vitriinakende ees, mis oli üks Tallinna esimestest universaalkauplustest.
Eesti rapsikasvatajad seisavad praegu silmitsi mitmete väljakutsetega, mis panevad proovile nii kogemused kui ka tehnoloogilised lahendused. Ilmastiku heitlikkus, haiguste levik ja piirangud taimekaitsevahendite kasutamisel on muutnud rapsi kasvatamise keerukamaks kui kunagi varem.
Enimloetud
2
6
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Ettevõtte aktsia kerkis aastaga 600%
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele