• OMX Baltic0,11%317,65
  • OMX Riga0,03%961,24
  • OMX Tallinn−0,08%2 204,46
  • OMX Vilnius0,37%1 499,28
  • S&P 5001,14%7 637,76
  • DOW 300,61%51 778,04
  • Nasdaq 1,69%26 418,3
  • FTSE 100−0,56%10 755,31
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,83
  • OMX Baltic0,11%317,65
  • OMX Riga0,03%961,24
  • OMX Tallinn−0,08%2 204,46
  • OMX Vilnius0,37%1 499,28
  • S&P 5001,14%7 637,76
  • DOW 300,61%51 778,04
  • Nasdaq 1,69%26 418,3
  • FTSE 100−0,56%10 755,31
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,83
Viimastel aastatel komeedina tähelepanu keskmesse tõusnud krüptoraha bitcoin on jõudnud ka eestlaste huviorbiiti, kuid keskpankade soov tõkestada digirahade levikut on tekitanud kahtlusi selle tuleviku suhtes.
Bitcoin
  • Bitcoin
  • Foto: Bloomberg
Bitcoini hind tegi 2013. aastal pöörase tõusu, kui kerkis mõnekümnelt üle tuhande dollari. Sel ajal soosisid hinna tõusu mitmed regulatiivsed aspektid, kuid mida rohkem on keskpangad krüptoraha teemasse süvenenud, seda enam on sealt vastuseisu tulnud. Näib, nagu kardaksid keskpangad konkureerivat valuutat enda põhivaluuta kõrvale. Selle kõige juures üritavad ka eestlased bitcoini kasutamist edendada ning seetõttu sai eelmise aasta lõpus loodud ka Eesti Krüptoraha Liit, mis ühendab digiraha entusiaste, ettevõtteid ja õiguseksperte.
Krüptorahal lühike ajalugu. Bitcoini ajalugu ulatub 2008. aastasse ja väidetavalt on selle loojaks keegi Satoshi Nakamoto. 2009. aastal tutvustati seda kui avatud lähtekoodiga tarkvara. Bitcoini münte saab arvutis hoida failina või kolmandate osapoolte käes, kes osutavad nn rahakotiteenust. Bitcoine saab osta krüptoraha börsidel ning maailmas on juba tuhandeid poode, kes aktsepteerivad oma toodete ja teenuste eest paralleelselt tavavaluutadele ka digiraha.
Vaatamata bitcoini viimaste aastate menule pole seadusandjad selle osas nii leebed olnud. Näiteks on bitcoin keelatud Hiinas, Saksamaal, Taiwanis, Indias, Boliivias ja Venemaal. Saksamaal võeti vastu seadus, millega aktsepteeritakse digiraha kui eravaluutat, aga mitte kui avalikku valuutat. Venemaal ütles prokuratuur bitcoini kohta, et seda ei saa kasutada ei indiviidid ega ka juriidilised isikud.
Sauga tõdes, praegu on bitcoinidesse investeerimise ja kasutamise osas Eestis vaiksem aeg. „Kuid teeme kõik endast oleneva, et edendada seda valdkonda rohkem. Järjest avastavad ka ettevõtjad seda tehnoloogiat ning näevad seal väärtust. Näiteks hiljuti avati esimene bitcoiniautomaat. Eestis asuvad ka mõned kaevandamisega tegelevad ettevõtted ning isegi üks kaevandajaid tootev ettevõte,“ ütles ta.
Kokkuvõtteks. Bitcoini mõne aastaga saavutatud kiire tõus on mitmete häkkimisjuhtumite tõttu hakanud jahtuma. Näib, nagu oleks krüptoraha esimene vaimustus möödas ja turule on jäänud ainult tõsisemad tegijad. Kuid vaatamata regulaatorite vastuseisule ei peatu tõenäoliselt krüptorahade levik ega areng. Tegemist on 21. sajandi tehnoloogiaga, mis on tulnud, et jääda.
Bitcoin koos teiste krüptorahadega on praegu olukorras, kus alles otsib oma kohta siin päikese all, kombates seadusandlust ja regulatsioone. Iseasi, mis kujul ja mis hinna juures see koht leitakse.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele