Birjo Must • 5. märts 2015
Jaga lugu:

Vaata, kuidas juhiti mullu sinu pensioniraha

Pensionärid  Foto: Andras Kralla, Äripäev

Pensionifondide valitsejad suhtusid mullu turgudesse üllatavalt optimistlikult ning investeerisid julgelt aktsiatesse. Kõige enam võitsid need, kes suutsid Vene instrumentidest õigel hetkel väljuda.

Möödunud aastal kerkis kohustuslike pensionifondide üldindeks koguni 5,2%, mis on kahe protsendipunkti võrra parem tulemus kui varasemal aastal.

Swedbank usub aktsiaturgu

Kõige suurem fondivalitseja Swedbank jätkas mullu kiirel sammul edasiliikumist ning aktsiatesse investeerimist peetakse atraktiivseks ka tänavu.

Swedbanki populaarseim pensionifond K3 jätkas juba kolm aastat tagasi valitud julgemat strateegiat ning tundub, et see tasus ära. Fondi tootlus oli 2014. aastal 6,25% ja maht suurenes samal ajal 20,6%.

Swedbanki kohustuslike pensionifondide juht Katrin Rahe eelistas mullu olla USAs, Baltikumis ja Türgis otse aktsiates, kuid mujal piirkondades investeeriti enamjaolt aktsiafondide kaudu. Varaklasside osakaalus erilisi muutusi ei toimunud.

„Üheks olulisemaks muutuseks oli väljumine Venemaa varadest seoses oluliselt suurenenud määramatuse ja poliitilise riskiga ning nõrgenenud pikaajaliste väljavaadetega. Aasta teisel poolel suurendasime arenenud turgude osakaalu aktsiaportfellis ja vähendasime arenevate turgude osakaalu,“ rääkis Rahe.

See tähendab, et mullu augusti keskpaigas väljuti täielikult Venemaa börsiaktsiatest ja viidi Vene aktsiate strateegiline osakaal portfellis nulli. Detsembri alguses suurendati USA ja Jaapani aktsiate strateegilist osakaalu ning vähendati Ladina-Ameerika ja Aasia arenevate riikide aktsiaturgude osakaalu. Ühtlasi on fondijuht alates novembrist võtnud taktikalise positsiooni Rootsi aktsiaturgudel, kuna tema hinnangul toetavad sealseid aktsiaturge Rootsi krooni nõrgenenud kurss ja tugevad likviidsusvood.

Võlakirjaportfellis avas fondijuht suvel investeeringud keskmise tähtajaga Leedu valitsuse võlakirjadesse, et saada osa Leedu euroalaga liitumisest tekkivast intressimäärade konvergentsist. Negatiivsesse tsooni langenud intressimäärade tõttu on K3 portfellis vähendatud euroala valitsuste väga kõrge reitinguga võlakirjade osakaalu. Aasta viimasel kuul suurendati pikema tähtajaga võlakirjade osakaalu portfellis, kuna oodati Euroopa Keskpanga võlakirjade kokkuostuprogrammi väljakuulutamist.

2015. aastal on Rahe aktsiaturgude suhtes mõõdukalt optimistlik. „Aktsiaturud on viimastel kuudel näidanud suurepäraseid tulemusi. Siiski on tänu võlakirjade langenud intressimääradele aktsiaturgude hinnatase endiselt atraktiivne ning meie hinnangul püsib globaalne majanduskasv jätkuvalt aktsiaturge toetavana,“ märkis ta.

Swedbanki populaarseim pensionifond  Foto: Äripäev

SEB rebis madalseisust välja

Kui aasta eest oli SEB populaarseima pensionifondi tootlus väga nõrk, siis mullu rebiti madalseisust välja  julgema strateegiaga .

SEB populaarseima Progressiivse pensionifondi tootlus oli 2014. aastal 5,7% ja fondi maht kasvas samal ajal 18,8%.

„Arvestades aktsiaturgude jaoks väga edukat möödunud aastat oli aktsiapaigutuste osakaalu tõstmisel pensionifondidele suurim mõju,“ põhjendas head käekäiku SEB Varahalduse fondijuht Vahur Madisson. Samas tuleb märkida, et SEB pensionifondid eelistavad üksikaktsiatesse investeerimisele aktsiafonde ja praegu portfellist aktsiaid ei leiagi.  

Tähelepanuväärset mõju avaldasid Madissoni hinnangul ka Vene-Ukraina konflikt ja naftahinna langus. „Kuigi mõlemat riski olime varasemalt vähendanud, siis avaldasid need mõju siiski nii otseselt kui kaudselt. Tegime otsuse sealt (Vene investeeringutest - toim) eemalduda samal päeval, kui Vene väed Ukrainasse tungisid,“ lausus fondijuht.

Aasta alguses suunas pank osaliselt vahendeid madala riskiga võlakirjadest aktsiaturule ja samuti kõrgema riskiga võlakirjaturgudele. Aasta teisel poolel vahetati kõrgema riskiga võlakirjafonde aktsiafondide vastu. „Need sammud peegeldasid meie ootusi, et Ühendriikide majanduskasv on tugev ning loob aktsiaturgudele hea pinnase, samas kui võlakirjaturud muutusid vähehuvitavamaks kahanevate intresside ja krediidipreemiate tõttu,“ rääkis Madisson.

Fondis vähendati möödunud aastal valitsuste võlakirjade osakaalu. Turvaliste riigivõlakirjade vähendamine on Madissoni sõnul tingitud madaltasemele jõudnud tulumääradest nende turgudel. „Saksa 10aastase tähtajaga riigivõlakirja tulumäär oli eelmise aasta alguses 1,9% ja on langenud hetkel ligi 0,4% juurde. Inflatsiooniootused on samuti alanenud, kuid mitte sarnases ulatuses, mistõttu täidab selline paigutus pigem riskihajutuseesmärki,“ rääkis Madisson.

Turvaliste riigivõlakirjade otsepaigutuste vähendamise tõttu on tõusnud ka võlakirjafondide osakaal. Aasta alguses suurendati kõrgema riskiga võlakirjafondide osakaalu. Need on näiteks fondid, mis investeerivad arenevatele turgudele ja spekulatiivse reitinguga ettevõtete võlakirjadesse. Aasta keskpaigast vähendati nende osakaalu peamiselt nafta hinnalanguse mõjude tõttu nendele varaklassidele.

SEB populaarseim pensionifond  Foto: Äripäev

LHV jäi tagasihoidlikuks

LHV pensionifondide valitseja liigub endiselt vastuvoolu ning kasutab tagasihoidlikku strateegiat, kuna peab riske liiga suureks.

Panga populaarseim pensionifondi L pakkus mullu konkurentidega kõige väiksemat, 2,3% tootlust. Fondi maht kasvas samal ajal 37,43%.

Kui vaadata investeeringute osakaalu, siis on fondi investeeringud üksikaktsiatesse aastaga veelgi kahanenud.

„Kuigi arenenud tööstusriikide keskpankade rahapoliitika on olnud tõeline kingitus investoritele ning riskantsete varade hinnad on tõusnud, ei saa ignoreerida sellega kaasnevaid riske. Odav raha võib lõpuks kalliks maksma minna,“ põhjendas tagasihoidlikku strateegiat LHV pensionifondide juht Andres Viisemann.

Ta näeb riski selles, et keskpankadest ringlusse paisatud triljonid ei jõua reaalmajandusse. Ettevõtted ei investeeri seadmetesse, tööjõudu ega arendusse, kuna majanduskeskkond on ebakindel, ning kasutavad odavaid laene pigem selleks, et osta kokku oma aktsiaid.

Kui aktsiate hinnad tõusevad, laenukoormus suureneb, aga kasumid kerkivad aeglasemalt või ei kasva üldse, siis see paneb fondijuhi sõnul mõtlema. „Ma arvan, et rahapoliitikaga ehk madalate intressimääradega ei ole võimalik lahendada majanduse strukturaalseid probleeme ning negatiivsed intressimäärad võivad teha majandusele rohkem kahju kui kasu. Minu eesmärgiks on saavutada kõrge pikaajaline tootlus. Ma usun, et nii majandus kui väärtpaberiturud on tsüklilised ning tsükli tipus investeerides on mineviku tootlus küll kõrge, samas kui oodatav tootlus on madal ning riskid on kõrged,“ rääkis ta.

Samas ostis Viisemann aasta jooksul fondi juurde Eesti firmade aktsiaid nagu Ekspress Grupp ja Tallinna Kaubamaja. Eesti riigi, ettevõtete ja ka kodumajapidamiste võlakoormad on tema sõnul rahvusvahelises kontekstis pigem madalad, kuid samas on ettevõtete rahavood tugevad. „Minu arvates pakuvad kohalikud varad, ja mitte ainult börsiaktsiad, mõistlikku riski-tootluse suhet,“ lausus Viisemann.

Aastaga suurendati ka võlakirjade osakaalu portfellis ning 2014 oli Viisemanni hinnangul võlgakirjadesse investeerimiseks suurepärane aasta. Ta tõi näiteks, et LHV ainult võlakirjadesse investeeriva Pensionifondi XS osaku väärtus  tõusis möödunud aastal 5,51%. „Paljud investorid, seal hulgas ka mina, otsivad kasvavate riskide eest varju madalama riskiga võlakirjades. Ma arvan, et tänases maailmas on see põhjendatud,“ märkis fondijuht.

LHV populaarseim pensionifond  Foto: Äripäev

Danske liikus julgel sammul

Danske populaarseima pensionifondi Pension 50 juhid investeerivad julgelt - aktsiate osakaal püsib kõrge ning aasta jooksul loobuti võlakirjainvesteeringutest. 

Fond pakkus mullu tootlust 6,3%, mis on konkurentidega võrreldes parim tulemus. Fondi maht kasvas sama aja jooksul 12,6%.

„Konkreetsetest investeeringutest andsid tootlusesse suurima panuse investeering Mandri-Hiina aktsiatesse, Eesti kinnisvarasse, aga ka dollaris tehtud aktsiainvesteeringud,“ rääkisid Danske pensionifondide fondijuhid Märten Kress ja Martin Hendre. Fondis jäi mullu aktsiainvesteeringute üldosakaal vahemikku 30-40%. 

Kuigi näha on üksikaktsiate koguosakaalu vähenemist, siis fondijuhtide sõnul on see peamiselt tingitud fondi mahu üldisest kasvust. Üksikaktsiate portfelli muudatustest olid tähtsamad Venemaa aktsiate müük 2014. aasta alguses ja kasumivõtt mõnes aktsias nagu Apple. Lisaks suurendati mõnda aktsiapositsiooni.

Fondijuhid märkisid, et üldjuhul on nende eesmärk üksikaktsiatesse investeerida ligikaudu 10-15% fondist. „Järgmist suurendamist näeme pigem ette pärast seda, kui aktsiaturgudel on toimunud hinnakorrektsioon, sest praegu on soodsaid leide vähe. Seni on üksikaktsiate portfell end õigustanud, sest selle tootlus on ületanud turgude keskmisi,“ märkisid juhid. Korrektsioon peaks nende hinnangul toimuma selle aasta esimesel poolel.

Danske populaarseimas pensionifondis vähenes mullu silmnähtavalt ka võlakirjade osakaal. Fondijuhtide sõnul olid võlakirjaportfellis möödunud aastal peamised muudatused Venemaa-suunaliste võlakirjainvesteeringute müük 2014. aasta alguses ja pikema lõpptähtajaga võlakirjade osakaalu suurendamine. Näiteks paigutati raha Läti, Leedu ja Bulgaaria 7-10aastase lõpptähtajaga riigivõlakirjadesse.

Danske populaarseim pensionifond  Foto: Äripäev

Nordea armastab endiselt fonde 

Kohustuslikest pensionifondide valitsejatest viimastal aastatel parimat tootlust pakkunud Nordea on teinud õigeid otsuseid õigel ajal, kuid hoiab suurema osa rahast turvalistes aktsiafondides.

Nordea populaarseima Pensionifondi A tootlus oli mullu 5,8% ja fondi maht suurenes samal ajal 128%, sest liituti Ergo pensionifondidega.

„2014. aasta tervikuna oli Nordea pensionifondide jaoks väga oluline suure kasvu aasta ning kõige tähtsam oli muudatuste edukas elluviimine,“ rääkis Nordea Pensions Estonia AS juht Angelika Tagel.

Kuna sügise alguses liideti Nordea fondiga ka Ergo fondid, siis tuli Nordea portfelli juurde investeeringuid üksinstrumentidesse. Muidu eelistab Nordea sarnaselt SEB-le hajutada varade investeerimisel riske investeerimisfondide kaudu.

„Kui meie arvates annab otseinvesteering lisaväärtust kas pensionifondi investeerimisriskide hajutamise või uute instrumentide kaasamise kaudu, siis hoiame positsioone. Siiani oleme hoidnud positsioone EfTEN kinnisvarafondis, Läti ja Leedu riigivõlakirjades ning ka muudes sobivates võlakirjades,“ kommenteeris Tagel.

Tema sõnul on edu taga eelkõige õigel ajal tehtud õiged otsused. Fond müüs kõik Venemaa ja Ukraina suunalised investeeringud kohe varakevadel, kui algasid tõsised sündmused Ukraina territooriumil. Sellega hoiti Tageli sõnul ära otsesed tagasilöögid Venemaale kehtestatud sanktsioonidest ning rubla järsust nõrgenemisest.

„Ülimadalate intressimäärade tingimustes eelistasime hoida varad pigem investeeringutes kui pangakontol, kus need sisuliselt väärtust ei kasvata,“ tõi Tagel esile teisi edu põhjuseid. 

Kuigi raha osakaal oli 2014. aasta lõpus fondis veidi suurem kui varem, siis on see Tageli sõnul siiski lühiajaline olukord. „Oleme konsolideerinud väiksemaid positsioone, et varade hajutatus nüüd juba oluliselt suuremas pensionifondis oleks optimaalne ja efektiivne. Endiselt eelistame pangahoiustele alternatiivseid, paremat kasvu võimaldavaid lahendusi,“ rääkis ta.

Nordea populaarseim pensionifond  Foto: Äripäev
Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas