Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Põhjanaabrite börs lõi särama

    UPM-Kymmene on üks metsafirmadest, millel läheb aina paremini. Foto: Bloomberg

    Soome börs on sel kevadel tõsiselt hoogu kogunud ning uute firmade börsiletulekuga ennustatakse veelgi suuremat elavnemist.

    Börsi käive saavutas viimase nelja aasta rekordi aprillis, ulatudes 14,5 miljardi euroni. Turukapitalitsioon jõudis rekordini märtsis, mil see küündis keskpanga andmetel 193 miljardi euroni.
    Erinevalt Tallinna börsist prognoositakse Stockholmi ja Helsingi börsil ka edasist IPOde sadu. Helsingi börsi juht Lauri Rosendahl ütles hiljuti Bloombergile, et praegune pilt tundub väga hea. „Stocholm kogub aina hoogu, sest ainuüksi juunis on seal 22 noteeringut. Käesolev ökosüsteem tõestab, et asi töötab, ning seda eriti praeguses intressimäärade keskkonnas,“ märkis Rosendahl.
    Keskpankade negatiivsed intressimäärad on sel aastal aidanud aktsiate hinnatasemetel tõusta ning ettevõtete kasumeid parandada, kuna investorid on suunanud oma vara väärtpaberitesse, mis toodavad suuremat tulu. Euroopa ettevõtted edestasid tänavu esimeses kvartalis aktsiate müügi pealt teenitud tuluga konkurente nii USA-s kui Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas.
    Bloombergi andmetel on Soome firmad viimase 12 kuu jooksul kaasanud IPOde käigus umbes 574 miljonit eurot. Sellega lõpetati ka 2008.-2012. aastani väldanud niinimetatud kuiv periood, mil IPOsid ei toimunud.
    Viimane IPO Helsingi börsi põhinimekirjas toimus juuni alguses, mil meditsiiniteenuste pakkuja Pihlajalinna Oy kaasas 60 miljonit eurot. Ettevõtte aktsia hind on alates kauplemise algusest 4. juunil tõusnud 22%.
    „Eelmisel suvel noteeriti Helsingi börsil üheksa uue ettevõtte aktsiad ning sel aastal tundub, et jõuame juba suve keskpaigaks kaheksani,“ rääkis Rosendahl. „Ka aasta teine pool paistab paljulubav. Pakkumist on tegelikult isegi rohkem – uued firmad soovivad noteerimist ning nii kodumaine kui ka välismaine nõudlus on samuti suur.“

    Millistel ettevõtetel on kehvemad väljavaated?

    Kaius Kiivramees, LHV privaatpanganduse portfellihaldur

    Kui eelmine kümnend oli metsatööstuse jaoks pidevas restruktureerimisprotsessis pigem vastuvoolu ujumine, siis oli ka mitmeid ettevõtteid, kelle jaoks arenevate turgude kiire kasv oli heaks taganttuuleks.

    Rahvusvaheliselt oli väga edukas näiteks Metso, mis toodab kaevandusseadmeid sektorile, mis eelmise kümnendi jooksul nägi paarikümne aasta suurimat investeerimisbuumi. Samuti liftitootja Kone, mis müüb täna suure osa oma toodangust ülekuumenenud Hiina kinnisvaraturule. Lisaks ka Wärtsilä, mille suurim tuluallikas on olnud laevamootorite tootmine ehk segment, kus viimaste aastate jooksul toimub märkimisväärne ülepakkumine.

    See on nimikiri ettevõtetest, mille väljavaated on pigem nigelad. Kõik kolm on oma segmendis maailma mõistes tipptegijad ja sellest tulenevalt on suurem osa äritegevusest väljaspool Soomet. Seega kui neid ettevõtteid tabaks järsk langus, siis koondamislaine leiaks aset välisturgudel. Nii vähenevad Soome investorite jaoks saadavad dividendid ja kasum. Neid ettevõtteid iseloomustab just kõrge välisinvestorite osakaal aktsionäride struktuuris, seega saab ka see supp olema oluliselt lahjendatud.

    Firmad teevad järske muudatusi
    Suurem osa Soome börsifirmade aktsiatest tegid aprilli keskel tipu, kuid hakkasid seejärel taas alla tulema. Mõned firmad eesotsas ehitusfirmaga YIT rallivad aga edasi.
    LHV Panga privaatpanganduse portfellihaldur Kaius Kiivramehe sõnul on Soome firmad hästi positsioneeritud läänemaailma tarbijale, kes nõuab aina kvaliteetsemat toodet. Selles vallas on Soome tugeva positsiooniga, rääkis Kiivramees, kes alles hiljuti külastas panga meeskonnaga Soome suurfirmasid.
    „Pärast paberitööstuse ja Nokia pikka allakäiku on investorid ja üldsus Soome majanduse osas olnud üpris pikalt negatiivselt meelestatud,“ rääkis Kaius Kiivramees lisades, et samas pakuvad majandusraskuste perioodid ka häid pikaajalisi investeerimisvõimalusi.
    Kiivramehe sõnul on Soome raskustes olnud suurettevõtted viimase kümne aastaga teinud oma tegevuses suuri struktuurimuudatusi ning nende muudatustega on jõutud viimasele kolmandikule. Seega on tulevikuväljavaade on pigem positiivne. Lisaks saadakse portfellihalduri sõnul palju kasu ka langenud euro kursist, kuna toodangust müüakse suur osa väljapoole Euroopat.
    Metsatööstuses kannapööre
    Kiivramehe sõnul on Soome majanduse üks olulisemaid sektoreid metsatööstus. Ta märkis, et sealsed ettevõtted omavad metsa ning neil on võimalus kasvatada tselluloosi ja pakkepapi tootmist. Peale selle valmistatakse lisaks vanale paberitööstusele ka mitmeid uusi tooteid. „Soome pikaajaline eelis on just tugev vertikaalne integreeritus. See annab globaalselt olulise konkurentsieelise, kuna aina enam nõutakse taastuvatest materjalidest pakkematerjale,“ märkis Kiivramees.
    Sellegipoolest on pikalt languses olnud paberitööstus olnud viimase kümnendi jooksul Soome jaoks raskuseks kaelas. „Kui veel üle kümne aasta tagasi tuli kohalikel suurettevõtetel nagu Stora Enso, UPM, Metsä Board suur osa käibest ja kasumist veel paberitootmisest, siis tänaseks on ettevõtted end märkimisväärselt ümber positsioneerinud kasvavale pakkepapi tootmisele, kus peamisteks klientideks on toiduaine- ja farmaatsiatööstused,“ rääkis Kiivramees. Nõnda ongi paberitootmine asendunud pakkepapi ja sellest tehtud toodete valmistamisega, alustades pappkarpidest, piimapakkidest, lõpetades ravimikarpide, kohvitopside ja pitsakarpidega. Kui paberiäri langeb umbes 5% aastas, siis pakkepapi äri kasvab eri segmenditi 3-5% aastas.
    „Globaalne nõudlus naturaalsete, säästlike ja taastuvate pakkematerjalide järele on hea kasvumääraga ärisegment, kus globaalset nõudlust veab just toiduaine- ja ravimistööstus, lisaks ka aina kiiremini kasvav internetikaubandus, kus iga väike pakk pakitakse papi sisse,“ rääkis Kiivramees, kelle sõnul on puidutööstus siin hästi positsioneeritud.
    Seega on portfellihalduri sõnul metsatööstusel tervikuna pigem helge tulevik. Seda näitab ka planeeritavate uute investeeringute maht uude tselluloositootmisse, mis on pakkepapi tootmise sisendmaterjal. See omakorda suurendab nõudlust raiutava metsa järele, lisas Kiivramees.
     
    Soome börsifirmadFoto: Äripäev
  • Hetkel kuum
Nordeconi ehitusdivisjoni juht: pole põhjust arvata, et ehitusmaterjalide hinnad langevad
Selleks, et hinnad liiguksid tagasi sõjaeelse ajastu tasemele, peaks kogu sektorile mõjuma mingi seninägematu surve koos seninägematu tehnilise võimalusega. Asjaolusid arvestades on see ilmselt ebareaalne, kirjutab Nordeconi hoonete ehituse divisjoni juht Ats Janno.
Selleks, et hinnad liiguksid tagasi sõjaeelse ajastu tasemele, peaks kogu sektorile mõjuma mingi seninägematu surve koos seninägematu tehnilise võimalusega. Asjaolusid arvestades on see ilmselt ebareaalne, kirjutab Nordeconi hoonete ehituse divisjoni juht Ats Janno.
USA aktsiaturg lõpetas pärast Powelli kommentaare tõusuga
Wall Street lõpetas volatiilse kauplemispäeva järsult kõrgemal pärast seda, kui Föderaalreservi esimees Jerome Powell ütles Washingtonis peetud intervjuus, et inflatsioon on aeglustumas.
Wall Street lõpetas volatiilse kauplemispäeva järsult kõrgemal pärast seda, kui Föderaalreservi esimees Jerome Powell ütles Washingtonis peetud intervjuus, et inflatsioon on aeglustumas.
USA aktsiaturg lõpetas pärast Powelli kommentaare tõusuga
Wall Street lõpetas volatiilse kauplemispäeva järsult kõrgemal pärast seda, kui Föderaalreservi esimees Jerome Powell ütles Washingtonis peetud intervjuus, et inflatsioon on aeglustumas.
Wall Street lõpetas volatiilse kauplemispäeva järsult kõrgemal pärast seda, kui Föderaalreservi esimees Jerome Powell ütles Washingtonis peetud intervjuus, et inflatsioon on aeglustumas.
Reaalajas börsiinfo
Mikrofoniga Soomes: ettevõtted viisid end turismimessiks parimasse turundusvormi
Talvekuudel planeerib suurem osa turismisektori tegijatest uue kõrghooaja tegevusi ja viib end turunduslikku tippvormi, mistõttu käis „Turismitunni" saatejuht Gregor Alaküla külas Soome turismimessil Matka, et uurida, kuidas Eesti ettevõtted end soomlastele turundavad.
Talvekuudel planeerib suurem osa turismisektori tegijatest uue kõrghooaja tegevusi ja viib end turunduslikku tippvormi, mistõttu käis „Turismitunni" saatejuht Gregor Alaküla külas Soome turismimessil Matka, et uurida, kuidas Eesti ettevõtted end soomlastele turundavad.
GALERII: Spordijuhtimise aastakonverents 2023
2. veebruaril toimus Radisson Blu Hotell Olümpia konverentsikeskuses Äripäeva ja Eesti Olümpiakomitee korraldatud Spordijuhtimise Aastakonverents 2023: Piiride ületamisest.
2. veebruaril toimus Radisson Blu Hotell Olümpia konverentsikeskuses Äripäeva ja Eesti Olümpiakomitee korraldatud Spordijuhtimise Aastakonverents 2023: Piiride ületamisest.
Nordeconi ehitusdivisjoni juht: pole põhjust arvata, et ehitusmaterjalide hinnad langevad
Selleks, et hinnad liiguksid tagasi sõjaeelse ajastu tasemele, peaks kogu sektorile mõjuma mingi seninägematu surve koos seninägematu tehnilise võimalusega. Asjaolusid arvestades on see ilmselt ebareaalne, kirjutab Nordeconi hoonete ehituse divisjoni juht Ats Janno.
Selleks, et hinnad liiguksid tagasi sõjaeelse ajastu tasemele, peaks kogu sektorile mõjuma mingi seninägematu surve koos seninägematu tehnilise võimalusega. Asjaolusid arvestades on see ilmselt ebareaalne, kirjutab Nordeconi hoonete ehituse divisjoni juht Ats Janno.
GALERII: Spordijuhtimise aastakonverents 2023
2. veebruaril toimus Radisson Blu Hotell Olümpia konverentsikeskuses Äripäeva ja Eesti Olümpiakomitee korraldatud Spordijuhtimise Aastakonverents 2023: Piiride ületamisest.
2. veebruaril toimus Radisson Blu Hotell Olümpia konverentsikeskuses Äripäeva ja Eesti Olümpiakomitee korraldatud Spordijuhtimise Aastakonverents 2023: Piiride ületamisest.

Olulisemad uudised

Teenetemärgi saanud Põlvamaa ettevõtja: olen harjunud ütlema, et maksumaksjat ei näe keegi
Presidendilt Valgetähe teenetemärgi saanud pakendeid tootva Cista juhatuse liige Vahur Käärik nentis, et varem ütles ta ikka, et auraha saavad moosekandid, aga maksumaksjat ei näe keegi.
Presidendilt Valgetähe teenetemärgi saanud pakendeid tootva Cista juhatuse liige Vahur Käärik nentis, et varem ütles ta ikka, et auraha saavad moosekandid, aga maksumaksjat ei näe keegi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.