Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Toorainete hinnad sööstavad alla

    Piimatootjad on tulnud tänavatele protestima madalate hindade vastu.Foto: EPA

    Toorained on investorite seas muutunud järjest ebapopulaaremaks ja tundub, et trend jätkub. Enamik tooraineid on suve lõpus suurelt kukkunud ja põhja ei ole veel näha.

    „Langus on väga pikk ja selle ulatus väga üllatav,“ ütles FAO vanemökonomist Abdolreza Abbassian. Hindade langus meenutab 1970ndaid, kui toiduhinnad hakkasid pärast naftakriisi kiiresti kukkuma, ütles ta.
    Toorainehindu survestavad nii tugev dollar, Hiina nõudluse vähenemine kui ka paljude toormete tootmise suurendamine ja ülepakkumine. „Toormete hinnalangusele on kaasa aidanud pessimistlikum väljavaade globaalsele majanduskasvule, eriti just arenevate turgude puhul,“ ütles Danske Marketsi Eesti juhataja Rainer Änilane.
    Tugev dollar survestab hindu
    Dollar on vaatamata aktsiaturu langusest tingitud odavnemisele viimase aastaga tugevnenud maailma suurimate valuutade suhtes 16 protsenti.
    Suuresti on sellele kaasa aidanud Föderaalreserv, kes on varem öelnud, et tahab intressimäärasid tõsta. Aktsiaturgude languse tõttu on intressimäärade tõstmine muutunud veidi ebatõenäolisemaks, aga toorainehindadele ei ole see positiivset tõuget andnud.
    Bloombergi toorainete indeks on sellel aastal kukkunud 16 protsenti ja suurem osa langusest on toimunud juulis ja augustis.
     „USA intressimäärade tõus peaks dollarit veelgi tugevdama, mis viib omakorda investorite raha suuremale väljavoolule toorainesektorist, metallidest ja arenevate turgude varadest,“ rääkis Phillip Asset Managementi juht Vattana Vongseenin.

    Kas kulla hind võiks lühemas/keskpikas/pikas perspektiivis taastuda? Mis juhtub intressimäärade tõstmisel?

    SEB Privaatpanganduse juht Peeter Koppel

    Kuld on miski, mille puhul investorid hetkel oma ükskõiksust talitseda ei suuda. Huvitava investeeringuga oli tegemist siis, kui inflatsiooniootused olid kõrgemal kui praegu ning usaldus finantssüsteemi tõrgeteta toimimise vastu oli suhteliselt madal. Nullprotsendilised intressimäärad ja varahindade inflatsioon suunavad investoreid jahtima tootlikke ja rahavoogu loovaid varasid. Finantsüsteemi toimimise kohts otsest hirmu ei ole, sest suvalise likviidsusehmatuse peale pannakse trükimasinad tööle.

    Swedbank Markets Eesti juht Rainer Änilane

    Nagu muudki toormed nii on ka kuld tugevast dollarist tingituna surve all. Kuld on pikaajalises langustrendis ning vajunud läbi olulistest toetustasemetest. Järgmine soliidsem tase on ümmarguse 1000 USD juures. Kui USA Föderaalreserv peaks intressikergitusi edasi lükkama, siis samas võib sellest oodata toetavat efekti kullale ja kuld võiks isegi taas 1200 USD taset rünnata. Kui just aga olulisemat korrektiivi oodatavas Föderaalreservi tegevuses ei hakata ootama, siis pole oodata lähemas vaates olulist trendipööret ka kulla hinnas.

    Intresside tõusuga kaasnevad ka kõrgemad laenuhinnad, mis muudavad toorainetesse investeerimise vähem atraktiivsemaks, sest need ei too passiivset rahavoogu nagu võlakirjad või dividendiaktsiad.
    Hiina pidurdab
    Hiina majandus on märkimisväärselt aeglustunud. See ei ole kaubanduspartnerite, rahvusvaheliste tööstusettevõtete ja toorainete jaoks sugugi hea uudis. Hiina on maailmas toorainete suurim tarbija ja sealne nõudluse vähenemine avaldab hindadele märkimisväärset mõju. Hiina moodustab näiteks rauamaagi globaalsest nõudlusest 60 protsenti, vase, alumiiniumi ja nikli puhul on vastav protsent peaaegu 50.
    Peeter Koppeli sõnul pole Hiinale enam mõttekad paljud suured taristuinvesteeringud, mis nõuavad palju toorainet. „Loomulikult hakatakse kasvu stimuleerimiseks taas taristuinvesteeringuid tegema, aga selge on see, et elektrienergia tootmisse ja raudteetransporti tehtavad investeeringud on halvem mõte, kui mõni aasta tagasi,“ ütles Koppel. „Praegu on mõlema taristu puhul kasutamata potentsiaali ja see on vastuolus eelmise buumiga, kus taristus oli potentsiaalist sügav puudus.“ Koppeli sõnul investeeritakse küll väiksematesse linnapiirkondade projektidesse, aga need pole toormehindade liigutamiseks piisavalt mastaapsed.
    Eelkõige on Hiina aeglustumine mõjunud negatiivselt seega tööstusmetallidele. Nii vask, tina, nikkel kui ka alumiinium jõudsid eelmisel nädalal kuue aasta madalaima tasemeni. Tsink on odavnenud viie aasta põhja. Tööstusmetallide hinnalangust on süvendanud ka suur ülepakkumine.

    Prognoosid panid mahtu suurendamaKaius Kiivramees, LHV privaatpanganguse portfellihaldur

    Toorainete hindu survestas 2011. aastast alates Hiina majanduskasvu liialt optimistlikud prognoosid, mis pani toormekaevandajaid tootmismahte suurendama. Hiina nõudlus toormete järele jätkas kasvu ka 2011-2014, aga pakkumise kasv oli suurem kui nõudluse kasv.

    2015. aastast alates on jõutud aga punkti, kus Hiina majanduse struktuurimuutused tähendavad seda, et toorainete nõudlus langeb – Hiina liigub investeeringutelt rohkem tarbijakeskseks majanduseks. Kui praegune toorainete hinnalangus on põhjustatud peamiselt ülepakkumisest, siis järgnevatel aastatel hakkab oluliselt kahanema ka Hiina nõudlus.

    Seetõttu on raske näha, et toorained võiks ees oodata pikem tõusutsükkel. Samuti ei näe tõusulained ka suurel hulgal tooraineid eksportivatele riikidele nagu Venemaa ja Brasiilia. Pigem ootab neid riike ees väga pikk ja pime periood majanduses. Nende kõrvale võib panna ka mitu Kesk-Aasia riiki ja Aafrika riigid, kes on sõltuvuses tooraineekspordist.

    Sarnane olukord on ka rauamaagi puhul – hinnad on devalveerimise tõttu augustis veidi tõusnud, aga pikaajaline trend on jätkuvalt negatiivne. LHV privaatpanganduse portfellihaldur Kaius Kiivramees ennustab, et rauamaagi hinnad võivad järgmise 2-3 aasta jooksul jõuda 20-30 dollarini tonnist. Praegu kaupleb rauamaak 54 dollari juures.
    Hoogu annab aktsiaturu kukkumine
    Ruudi Lootus Swedbank Marketsist lisas, et Hiina ostujuhtide indeks kukkus kuu alguses kahe aasta madalama tasemeni ja see viitab selgelt majanduskasvu aeglustumisele. See mõjutab omakorda ka toorainete nõudlust.
    Hiina majandusmuredele on hoogu juurde andnud ka üle-eelmise nädala andmed, millest selgus, et Hiina tööstustoodang kahaneb. Märkimata ei saa jätta ka täies hoos börsikrahhi – Shanghai Composite indeks on tippudest kukkunud juba üle 40 protsendi.
    Toorainete hinnalangusele „andsid hoogu juurde ka spekulandid, kes panustasid langusele. Seda on näha ka langusele panustavate positsioonide arvu kasvus viimaste kuude jooksul,“ ütles Lootus.
    Madalad hinnad on tooraineid eksportivatele riikidele halvasti mõjunud. Suurematest riikidest on rängima löögi vastu võtnud Brasiilia ja Venemaa. Enne toorainete hinnatõusu pole mõtet antud turgudele siseneda, leiavad analüütikud.
    Teravilju mõjutab vahelduv ilm
    Juunis ja juuli alguses kardeti, et kuum ja kuiv suvi Euroopas hakkab negatiivselt mõjutama ka teraviljasaaki. Nii tõusis toidunisu hind Euroopas kahe nädalaga ligi 16 protsenti. USAs kardeti samal ajal El Ninot, mille mõju ei olnud siiski märkimisväärne. Ka USAs hakkasid teraviljade hinnad juulis uuesti kukkuma.

    El Nino on ilmastikunähtus, mille ajal tuleb Vaikse ookeani idaosasse soe vesi. Kuna soe hoovus saabub tavaliselt jõulude ajal, kutsuvad kalamehed seda El Ninoks, mis tähendab Hispaania keeles „Kristuse laps“. See ilmastikunähtus võib tunduvalt muuta Ladina-Ameerika ja USA ilma.

    „Teraviljade hindu mõjutavad ilmaolud ja saagiprognoosid. Juunis ajasid El Ninoga seonduvad hirmud hindu üles, aga ilma paranemine juulis kasvatab jälle saagiprognoose ja hinnad on uuesti allapoole tulnud,“ ütles Änilane Swedbankist.
    Hinda kruvib alla ka suur pakkumine – Rahvusvaheline Teraviljade Komitee tõstis maailma toodanguprognoosi eelmisel nädalal 18 miljoni tonni võrra 1,99 miljardi tonnini. Ka varude maht suureneb.
    Nafta hind kõigub märkimisväärselt
    Eelmise nädala alguses kukksid nafta hinnad kuue ja poole aasta madalaima tasemeni. Brent odavnes alla 44 dollari ja WTI alla 38 dollari.
    USA Energia Informatsiooni Ameti (EIA) andmetel vähenesid USA naftavarud üle-eelmisel nädalal aga 5,45 miljoni barreli võrra 450,8 miljonile barrelile. Analüütikud olid oodanud 1,45 miljoni barreli suurust tõusu.
    Nädala keskel hakkasid aktsiaturud tõusma. See viis üles ka nafta hinna, mis kallines neljapäeval lausa 10 protsenti, mis on seitsme aasta suurim tõus. Pikaajaliselt on aga nafta hind jätkuvalt surve all. „Selgelt huvitavaim olukord on nafta puhul,“ ütles Peeter Koppel. „Enamik prognoosijatest on kirve korralikult kivisse löönud. Reservid ületavad pikaajalise nõudluse kasvu.“

    Kuidas toimib GDT indeks?

    GDT korraldab keskeltläbi iga kahe nädala tagant oksjoni, kus selguvad erinevate piimatoodete hinnad. Indeksi arvutamisel kasutatakse kaalutud keskmist, et anda täpsem ülevaade sessioonide vahel toimunud hinnaliikumistest. Indeks kajastab piimapulbri, kooritud piima ja teiste toodete hinda.

    Loodetakse piimahindade taastumist
    Piimahindasid kajastav Global Dairy Trade indeks kallines 18. augustil toimunud kauplemissessiooni ajal 15 protsenti. Loodetakse, et turg tasakaalustub ja vähemalt mõne aasta jooksul on oodata hinnatõusu jätkumist.
    GDT indeksi oksjoneid korraldava Fonterra tegevjuht Theo Spierings ütles, et vaatamata hinnatõusule püsib nõudlus jätkuvalt nõrk ja piimahindade järsku taastumist ei ole oodata. Samas võib eeldada, et pakkmise kasv jätkub aeglustumist ja aasta-kahe perspektiivis võiks hinnad hakata taastuma.
    Enne 18. augusti oksjonit olid hinnad kukkunud märtsist alates. Suur osa tootjatest teenib kahjumit ja Euroopas on farmerid tulnud juba tänavatele.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.