- OMX Baltic−0,08%300,34
- OMX Riga0,55%893,41
- OMX Tallinn0,2%2 062,42
- OMX Vilnius−0,34%1 194,45
- S&P 5000,00%6 092,16
- DOW 30−0,25%42 982,43
- Nasdaq 0,31%19 973,55
- FTSE 100−0,46%8 718,75
- Nikkei 2250,39%38 942,07
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%91,21
- OMX Baltic−0,08%300,34
- OMX Riga0,55%893,41
- OMX Tallinn0,2%2 062,42
- OMX Vilnius−0,34%1 194,45
- S&P 5000,00%6 092,16
- DOW 30−0,25%42 982,43
- Nasdaq 0,31%19 973,55
- FTSE 100−0,46%8 718,75
- Nikkei 2250,39%38 942,07
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%91,21
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vaata, kuidas kasvas sinu pension sügisel
Pärast augustikuist börsipaanikat said Eesti pensionifondid sügiskuudel veidi hingetõmbeaega ning kosusid tänu optimismi taastumisele aktsiaturgudel.
Suve lõpus pühiti riskijanulisemate pensionikogujate kontolt vaid mõne nädalaga kogu aastaga teenitud raha. Hiina börsilt alanud paanikalaine andis meilgi tugevalt tunda.
Septembris ja oktoobris toimus maailma börsidel stabiliseerumine ning pensionifondidki on uuesti rajale saanud. Pärast suvist ehmatust on pensionifondide juhid asunud portfelle vähem riskantsete võlakirjadega tasakaalustama. Mitmed fondijuhid kasutasid aga hoopis langust ära, et odava hinnaga aktsiaid juurde soetada. Kokkuvõttes paistab, et nendel fondidel lähebki praegu paremini, mis lõikavad kasu aktsiaturgude uuest tõusust.
Danske võtab LHV-le tasapisi järele
Ka talve hakul juhivad Äripäeva pensionitabelit LHV pensionifondid. See tähendab, et kõige rohkem on pensioniraha kogunenud neil inimestel, kes paigutasid 2002. aastal oma raha LHV Pensionifondi L. Kuigi tabeli teisel kohal on samuti jätkuvalt panga kõige agressiivsema strateegidaga Pensionifond XL, siis jääb esimese ja teise koha vahe aina väiksemaks. Oma kohad on uuesti ära vahetanud ka tasakaalustatud riskisusega Pensionifond M ja konservatiivne Pensionifond S.
LHV pensionifondidele astub juba napilt kandadele Danske panga kõige populaarsem pensionifond Danske Pension 50. Järgmises tabelis võib see juba LHV konservatiivsemaid fonde edestada.
Lühiajaliselt rallivad riskantsemad fondid
Kui vaadata tabeli teist otsa ehk neid, kes on kogumispensioniga liitunud 2009. aastal, siis juhib seal jätkuvalt Nordea kõige agressiivsema strateegiaga pensionifond A Pluss. Kolme kuuga on aga väga korraliku tõusu teinud ka Swedbanki agressiivseim fond K4 ning Danske Pension 50. Neist kaugele maha ei jää ka SEB Energiline Pensionifond.
Seega juhivad hilisemate liitujate tabeli esimest otsa kõige riskantsema strateegiaga pensionifondid, mis panustavad suurema osa pensionirahast aktsiaturgudele. Seal pole ka palju imestada, sest pärast augustikuist börside langust tegid globaalsed aktsiaturud septembris ja oktoobris ilusa tõusu. Samas on mitmed fondijuhid viidanud kuu kokkuvõtetes jätkuvale ebakindlusele, mistõttu on nad asunud fondide riske hajutama turvalisemate varadega. Näiteks soetatakse arenenud riikide ja ettevõtete võlakirju.
Viisemann asus aktsiaid ostma
Vahepeal on seni väga konservatiivset joont hoidnud LHV muutunud samuti oluliselt aktiivsemaks. See kajastub ka pensionifondide tootlustes. Septembris-oktoobris kasutas fondijuht Andres Viisemann ära aktsiaturgude languse ja soetas aktsiaturgudele investeerivatesse pensionifondidesse juurde Lääne-Euroopa ja Jaapani aktsiaid ning aktsiafonde. Seda sammu tasakaalustati riskivabade võlakirjadega, mille hind peaks tõusma, kui aktsiaturud uuesti langema peaksid hakkama. Seega on tublisti vähenenud LHV pensionifondide hoiuste maht.
Samal ajal arvab Viisemann aga jätkuvalt, et suurt pidu börsidel oodata pole ja pikemas plaanis on konservatiivsus põhjendatud.
Enimloetud
2
Kuidas leida äripartnereid Aasias
3
Viimased uudised
“Tippkohtumise” värske saade
Mõni variant odavamate korterite tulekuks siiski on
“Tippkohtumise” värske saade
Mõni variant odavamate korterite tulekuks siiski on
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Kuidas leida äripartnereid Aasias
Mullu tegi õlleäri rekordkasumi!
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele
Vana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinn
(+372) 667 0111
online@aripaev.ee