Skandinaavia pangad trotsivad langust äkiliste sammudega

Möödunud aasta kokkuvõttes õnnestus puhaskasumit kasvatada ainult Nordeal ja Danske Bankil. Kogutulu vähenes kõigil peale Danske, mille tulu kasvas aga samuti üksnes mõnekümne miljoni euro võrra.

"Põhjamaade majandused on liikunud eri suunas. Tooraine hinnad jätkasid langust ja Hiina muutus aasta jooksul veelgi nähtavamaks," iseloomustas möödunud aastat Nordea panga uus juht Casper von Koskull. SEB juht Annika Falkengren nimetas praegust aega kõike muud kui normaalseks.

Peamiselt lükkavad pangajuhid süü keskpanga negatiivsete intressimäärade kaela, mis kahandavad kommertspankade intressitulu. Peale selle muutub makrokeskkond üha ebakindlamaks, mistõttu suurkliendid kärbivad investeerimisprojekte ja inimesed võtavad riskantsetest aktsiafondidest raha välja.

Kuigi SEB kvartalitulemused olid oodatust paremad, kahanes panga kasum siiski aastaga 19%, 0,49 miljardile eurole. Ka SEB juht Annika Falkengren märkis, et ajad on praegu ebatavalised, viidates negatiivsetele intressimääradele, volatiilsetele aktsiaturgudele ja globaalse hirmu kasvule. "Pangad tegutsevad pidevalt muutuvate regulatsioonide keskkonnas, mis takistab reaalkasvu," märkis Falkengren.

Tema sõnul mõjutas muutuv turukeskkond ka klientide käitumist. Suured korporatiivkliendid nõuavad riskijuhtimise teenuseid, kuid kärbivad samal ajal uusi investeeringuid. Seetõttu on nõudlus laenude järele endiselt kesine.

Samas märkis Falkengren, et Rootsis olid väikese- ja keskmise suurusega ettevõtted mõnevõrra optimistlikumad ning kasvatasid nõudlust laenude järele, eriti aasta teises pooles. Kliendid kasvatasid ka pikaajalisi hoiuseid ning vahetasid riskantsemad aktsiafondid rohkem tasakaalustatud fondide ja hoiustetoodete vastu.

Danske ümberkorraldused tasuvad ära

Danske Bank suutis üllatada nii heade kvartalitulemuste kui ka suure aktsiate tagasiostuprogrammiga. Nimelt teatas Taani suurim pank, et ostab aasta jooksul tagasi 1,2 miljardi euro eest aktsiaid, mis on pea kaks korda rohkem eelmisest tagasiostuprogrammist. Uus programm kestab tuleva aasta veebruarini.

Panga juht Thomas Borgen märkis aktsionäridele suunatud teates, et 2015. aastal toimus Danske jaoks edasiminek. Peamiselt oli see tingitud tegevuse ümberkorraldamisest ja tõhustamisest, mis hõlmas näiteks Baltikumis tegevuse fokuseerimist üksnes ettevõtete panganduse teenindamisele. Seetõttu suleti kümnete filiaalide uksed ja koondati sadu töötajaid. Tulemused olid märgatavad, sest aasta jooksul suudeti hoida kogutulu ning kasvatada märkimisväärselt kasumit.

Dividendidest hoitakse kümne küünega kinni

Kuigi pankade tulemused halvenevad, püüavad nad kinni hoida senistest lubadustest aktsionäridele. Danske kavatseb maksta välja 8 krooni dividende aktsia kohta, mis teeb väljamaksete suuruseks 46% kasumist. Swedbank lubas samal ajal jätkata oma neli aastat kestnud dividendipoliitikaga ja maksta omanikele 75% kasumist.

Nordea panga plaan maksta 75% kasumist dividendideks kukkus aga läbi. Selle asemel teatas pank, et uus ambitsioon on kindlustada dividendide iga-aastane kasv.

Novembris Nordea uueks juhiks saanud Casper von Koskull teatas, et pank ei oleks pidanud lubama aktsionäridele rohkem, kui regulatiivne keskkond võimaldab. Nimelt seisavad Rootsi pangad silmitsi tõenäosusega, et neile rakendatavaid nõudeid karmistatakse ning pankade riskikaalud vaadatakse üle.