Suurpankade personalipoliitika jätab soovida

Kui aasta tagasi John Cryan ja Tidhane Thiam vastavalt Deuche Banki ja Suisse Groupi etteotsa asusid, olid kõigi ootused kõrgel. Loodetut pole aga õnnestunud saavutada ning peaaegu aasta ametis olnud juhtide töö tulemusel on ettevõtete kasum vähenenud ligikaudu 30 protsenti, langedes viimase kümne aasta madalaimale tasemele.

Samuti ei olda rahul uue personalipoliitikaga, mis on toonud kaasa mitmete töökohtade kadumise ja väiksemad palgad.

„Kui vaadata tänast seisu, siis on selge, et kulusid tuleb kärpida,“ ütles üks Deutche Banki suurosanik, analüütik Barrington Pitt Miller. „Uued juhid pole saavutanud seda, mis nad lubasid, on vaja, et nad teeksid seda, mida me neilt ootame,“ lisas ta.

Nii Šveitsi kui Saksamaa suurpank võeti üle seisus, mida iseloomustas kallis võlakirjadega kauplemine, vananenud tehnoloogia ning nõrk kontrollmehhanism, mis tõi sageli kaasa rahanõudvaid kohtuvaidlusi.

Deutche Bankis oli töömoraal madal juba eelmise aasta juulis, mil juhtkonna liikmeks sai Anshu Jain. Pangas läbi viidud küsitluse kohaselt oli töötajate motivatsioon võrreldes eelmise aastaga märgatavalt langenud. Trendi jätkumisele aitas kaasa ka uue juhtkonna poolt läbi viidud koondamised, preemiate kärpimine ja liigne kriitika juba sissejuurdunud palgasüsteemi osas.

Saksamaa suurpank seisab hetkel silmitsi „ajude“ väljavooluga. Eriti suure tõenäosusega kaotatakse noori võimekaid töötajaid, kes saavad omandatud kogemuse baasil kandideerida teistesse finantsasutustesse. Motivatsioonikriisi on märgata ka vanemaealiste töötajate hulgas, kes lahkuvad kontorist enne tööaja lõppu.

Deutche Banki pressiesindaja Michael Goldeni sõnul pole probleemid aga tegelikkuses nii suured kui välja paistab. „Vabatahtlike panustajate hulk on suurem kui varasematel aastatel – see on märk pühendumusest ja lojaalsusest,“ sõnas ta.

Saksamaa panga juhile heidetakse ette vanamoeliste tehnoloogiate kasutamist ning liiga suuri õigusabikulusid. Kuna Cryani näol on tegemist isikuga, kes on terve elu töötanud koos investeerimispankuritega, ei mõistvat ta ka seda, kuidas kõrgem palk võib inimesi tööle motiveerida.

Personalipoliitikat on palju kritiseeritud ka Šveitsi panga puhul. Thiamele heidetakse ette suuri koondamisi ning palkade kärbet. „Tekkinud on olukord, kus inimesed kardavad oma töö pärast ning on seetõttu nõus väiksema palgaga – kas sellised töötajad suudavad ja tahavad tõesti panga edu uuesti üles ehitada?,“ küsis Ben Kumar, kelle puhul on tegemist panga ühe suurima aktsionäriga.

Sellegi poolest on Kumari hinnangul mõlema panga juhid piisavalt võimekad ning suutelised tekkinud olukorra ümber pöörama. „Kui ajad on rasked, on need rasked kõigi jaoks ning selleks uusi juhte palgataksegi, et olukorda muuta,“ sõnas ta.

Cryani sõnul püütakse edaspidi töötajate motiveerimisega rohkem tegelda. „Meil on vaja aktsionäridele kasumit teenida ning kasvatada panga kapitali, seega on tähtis, et meie inimesed oleksid klientide teenindamisel motiveeritud. Seejuures tuleb aga säilitada ka konkurentsivõimelisus,“ rääkis ta.