Filminduse kullamäed ootavad investoreid

Mõeldes filmidele, mõtleme ka Hollywoodile, sest sealt jõuab meie kodustele ja terve läänemaailma kinolinadele kõige rohkem filme. Hollywoodil on palju mõjuvõimu, kuid hiilgeaeg võib tasapisi mööda saada.

Ameerika Ühendriikides avatud kinode hulk on 2005. ja 2013. aastat võrreldes kahanenud 11,5%. Paistab, et turg on küllastunud. Teine märk sellest on USAs loodud mängufilmide arv, mis kasvas nimetatud ajavahemikul vaid 39 filmi võrra aastas, mis jääb peaaegu statistilise vea ehk 5% piiridesse.

Hea uudis on Hollywoodile olnud tulude suurenemine ja nende jätkuv arvatav kasv. Kui aastal 2005 maksis keskmine kinopilet 6,41 dollarit, siis aastal 2013 juba 8,13 dollarit. Mõistagi tuleneb hinnatõus eelkõige 3D-filmidest, sest piletid neile seanssidele on tavapiletist kuni 50% kallimad. Praegu pole näha selle trendi vaibumist, mistõttu võib arvata, et pileti keskmine hind kasvab edasi. Omast kogemusest tean, et pilet 3D-seansile maksab USAs tavaliselt veidi üle 15 dollari.

Hinnatõus on tööstusele tõesti rõõmustav. Konkurents on hirmkõva, turg küllastunud ning kunagi pole kindel, kas projektid leiavad edu ja kasumit. 3D-filmide levik on annab aga rahamasinale hoogu – kui sel aastal peaks globaalne piletimüügi tulu jõudma 91,3 miljardi dollarini, siis aastaks 2019 prognoositakse kasvu 104,6 miljardile.

Kinooperaatorid või filmikompaniid?

Investor tahaks sellest tõusust osa saada ja võimalusi selleks on mitu.

Alustame kinoettevõtetega, kelle aktsiad avalikult kauplevad. Kolm peamist on Regal Entertainment, Cinemark ja AMC Entertainment. Kõigi kolme aktsiad on jaanuarikuisest põhjast vägevalt tõusnud, kuid analüütikud kardavad, et hittfilmide puudumisel jääb teine kvartal võrreldes mullusega lahjaks. B. Riley analüütik Eric Wold märkis, et tõenäoliselt tekib investoritele järgnevatel nädalatel soodsamaid sisenemispunkte.

Teine võimalus on investeerida filmistuudiotesse. Tänapäeval ei ole enam puhtal kujul klassikalist filmistuudiot, vaid firmade ampluaa on kasvanud väga mitmekesiseks – Walt Disney Co. on ilmselt parim näide. Disney aktsia ostmine pole seega otsene panus filmitööstusele, aga seda võiks võtta kui eelist, sest kõik firma munad ei ole ühes korvis. Filmitööstuse mõttes on Disneyl viimasel ajal hästi läinud. Nad on ostnud Star Warsi ja Marveli õigused ning Pixari animatsioonistuudio. Disney P/E on kolme aasta madalaimal tasemel ja aktsia vääriks tõepoolest kaalumist.

Veel üks variant on Netflix. Jah, tegu ei ole klassikalise filmistuudioga, aga sarnaselt Disneyga on see investori seisukohast pigem hea. Netflix pakub filmide ja sarjade voogedastamist, aga on hakanud üha rohkem ka ise filme tootma. Adam Sandler ja Netflix lõid käed nelja mängufilmi tootmiseks ja esimene, “The Ridiculous Six”, oli Netflixis tõeline hitt. Netflixi eelarve kasvades võib eeldada, et nende toodetud filmide valik vaid kasvab, kuigi mitmesaja miljoni dollarilise eelarvega megahitte me seal nägema ei hakka. Olen endiselt seda meelt, et Netflix ja voogedastus on televisiooni tulevik ja Netflixil on praegu parim võimalus sellest kasu lõigata.

Investeerida võiks veel paljudesse avalikult kaubeldavatesse ettevõtetesse. Peamised suured nimed USAs on DreamWorks Animation, 21st Century Fox (mitte segamini ajada tütarfirma 20th Century Foxiga), Lions Gate Entertainment, Time Warner (Warner Bros), IMAX Corporation, Viacom (Paramount Pictures) ja pika ringiga isegi Comcast Corporation (Universal Studios).

Bollywoodi võimalused

Minule pakub Hollywoodist märksa rohkem huvi India ja Hiina. Põhja-Ameerika koos Euroopaga on küllastunud turg, samas kui Indias ja Hiinas on tohutult potentsiaali, seda nii kinokülastajate arvu kui ka võimaliku teenitava raha mõttes.

Me kõik teame Indiat ja Bollywoodi. India on olnud aastaid mahult maailma suurim filmitootja ja kuigi mõni filmikompanii (Time Warner, Sony) on üritanud jalga ukse vahele saada, on need katsed haledalt läbi kukkunud. Kultuurilised iseärasused ja protektsionism Hiinas teevad lääneriikide firmadel seal läbilöömise keeruliseks.

Kõigest seitsme aastaga kallines India keskmine kinopileti hind 34 sendilt 81 sendile ehk 138%. Kui India saavutaks kas või poole näiteks USA keskmise pileti hinnast, suureneks piletitulu 2013. aasta tasemelt lausa viis korda.

Pakkuge, mis on Bollywoodi filmide suurim välisturg? Hiina! Tasub meelde tuletada, et neis kahes riigis elab kokku 2,6 miljardit inimest. Põhja-Ameerika ja Euroopa peale saame kokku vaevu miljardi.

Kõik pole aga lust ja lillepidu. Sarnaselt Hiinaga on Indias suur probleem piraatlusega ja ekspertide arvates võib see olla suurim kasvu takistav tegur. Paraku pole Hiina võitlus piraatide vastu tõhus. Indias on aga suur probleem riigi suur vaeste osakaal, mis vaid soosib piraatlust ja piirab piletimüügi tulu.

Kui tahta India filmitööstusse investeerida, siis on osa firmasid isegi kohalikul börsil olemas, neist kaks peamist on Eros International ja Balaji Telefilms. USA firmadest üritavad endiselt mingit läbilööki saavutada Disney, 21st Century Fox ja Viacom.