Kas bitcoini hind hakkab kiiresti tõusma?

Valuutaturu kauplejad üritavad ennustada, mida Föderaalreserv või mõni teine keskpank järgmiseks ette võtab. Nad analüüsivad üksikasjalikult iga avalduse sisu ja otsivad vihjeid, mis võiks anda märku, kuidas keskpank plaanib jätkata. Keskpanga poliitika mõjutab otseselt valuutakursse.

Bitcoini maailmas selliseid asju aga ei toimu. See, kui kiiresti bitcoine juurde tuleb, on kindlaks määratud koodijupiga.

Laupäeval aeglustus bitcoinide juurdeloomine märkimisväärselt, sest toimub niinimetatud poolitamine (halving). Poolitamine toimub iga nelja aasta tagant. See tähendab, et bitcoinide juurdeloomise kiirus muutub poole aeglasemaks. Paljude turuosaliste sõnul võiks see panna hinnad kiiresti tõusma.

Varjunime kasutav bitcoini looja Satoshi Nakamoto tegi nii, et krüptovaluuta on oma olemuselt deflatsiooniline. Sellega eristub bitcoin väga palju keskpankadest, kellel on õigus luua valuutat juurde sisuliselt piiramatus koguses.

Nakamoto lõi mehhanismi, mis aeglustab pidevalt bitcoinide „kaevandamise“ (juurdeloomise) protsessi ning sidus selle tarkvaraga. Poolitamine toimus Eesti aja järgi laupäeva õhtul kell 18:00.

Pärast esimest poolitamist, mis toimus 2012. aasta 28. novembril, hakkas bitcoini hind järk-järguliselt tõusma. Samas tasub märkida, et hinnatõus oli suuremalt jaolt seotud pigem inimeste kasvava huviga krüptovaluutade suhtes. Just selle tõttu hakkas bitcoini hind 2013. aastal ka kiiresti tõusma.

Tänavu on bitcoini hind tõusnud lausa 53 protsenti 660,64 dollarini. Paljude arvates on hinnatõus seotud just sellega, et investorid ootasid sellel nädalavahetusel toimunud kaevandamispreemiate poolitamist ning pakkumise vähenemine arvestati hinda sisse. Bitcoini vahetusbörsi haldava ettevõtte ShapeShift.io tegevjuht Erik Voorhees ütles, et hinnaliikumisi pole võimalik täpselt ette ennustada. „Eks igaüks prognoosib, mis hinnaga juhtub.“8. juulil vahetas 24 tunni jooksul omanikku 225 miljoni dollari väärtuses bitcoine, selgub CoinCap.io andmetest. Uute bitcoinide kaevandamise kiirus on selle kõrval väike – iga päev tekib juurde 3600 bitcoini, mille väärtus on kokku 2,2 miljonit dollarit.

„Küsimus on selles, et paljud nendest uutest bitcoinidest turule müüakse,“ ütles Voorhees. „Kui need kõik müüki paisatakse, siis poolitamine vähendab seda pakkumist 50% võrra. Kui väga vähesed müüvad, siis ei ole sellel hinnale erilist mõju.“

Pärast poolitamist vähenevad ka kaevandajate tulud poole võrra. Energiat tuleb protsessi panna aga jätkuvalt sama palju.

Väiksemate kasumimarginaalidega kaevandajad võivad sattuda seega raskustesse, mille tõttu peavad nad oma seadmetest loobuma, ütles bitcoini kaevandamisega tegeleva ettevõtte DigitalX arendusjuht Mike Segal. Ta lisas, et olukord leevendaks bitcoini hinnatõus, mis aitaks kasumimarginaale omakorda tõsta.

Väiksemate kaevandajate kadumine võib tekitada olukorra, kus turg jääb vaid suurimate tegijate kätte. See ohustab aga ühte bitcoini põhimõtet – detsentraliseeritud võrgustikku. Hiljuti New York Timesis ilmunud loos leiti, et Hiina suurimad kaevandajad on väga suure osa võrgustikust enda kontrolli alla saanud.

„Alati on hirm olnud, et kaevandamine tsentraliseeritakse. Bitcoini ideaal on detsentraliseeritud kaevandusturg. Suuruse eelis võimaldab väiksemad aga turult välja süüa,“ ütles Segal.

Samas on väikeste kaevanduste parim relv efektiivsus – tegevuskulud tuleb madalal hoida. Lisaks sellele on plussiks ka madal või olematu võlakoorem.

„Vahet ei ole, kui suur kaevandaja on. Poolitamine mõjutab mõlemaid. Mõju on ainult kasumlikkusele,“ ütles Voorhees. Oma korteris nokitsev väiksem kaevandaja, kellel on madalad kulud, võib tegutseda palju efektiivsemalt kui suured kaevandajad, kes on ehitanud omale tugeva taristu, lisas ta.

Poolitamise mõju jõuab turgudele tõenäoliselt mõne nädala pärast. Kõik oleneb sellest, kuidas hind muutuma hakkab ja kuidas kaevandajad hakkama saavad.