Sakslased koguvad raha madratsi alla

Nimelt on pankades hoiustele kehtestatud intressimäärad muutunud negatiivseks ehk inimesed peavad raha hoiustamise eest peale maksma.

“Raha pole mõtet enam pangas hoida, pealekauba pead sa selle eest veel maksma,” kommenteeris 82aastane Uwe Wiese MarketWatchile. Wiese soetas endale hiljuti seifi, kuhu oma varem pangas olnud 53 000 eurot panna.

Saksamaa suurim seifide tootja Burg-Wächter KG saab seesugusest tendentsist mõistagi kasu. Selgub, et selle aasta esimeses kvartalis kasvas aastases võrdluses seifide müük suisa 25% jagu. Ettevõtte müügijuhi Dietmar Schake sõnul on seifidele silma peale pannud eeskätt eraisikud, kes tahavad seal oma raha ja väärtuslikke asju hoiustada. Schake sõnul on seifide müük kasvanud mühinal just Saksamaal.

Ka Burg-Wächteri konkurendid Rivals Format Tresorbau ja Hartmann Tresore on märkinud müüginumbrite toekat kasvu.

Hartmann Tresore’i tegevdirektor Thies Hartmann lausus, et seifivalmistajate tootmisvõimsus on praegu tipus ning seetõttu saavad tellijad oma kauba mõnevõrra hiljem kätte.

Sakslased viskavad tekkinud olukorra puhul kivi eeskätt Euroopa Keskpanga kapsaaeda, sest see on võtnud eesmärgiks suurendada inflatsiooni ning seetõttu intressimäärad nullist allapoole viinud. Säästjad seisavad silmitsi aga olukorraga, kus nad peavad raha hoiustamise eest maksma. Mitu väiksemat erapanka on seesuguse maksu juba kehtestanud.

Saksamaal leviva seifis hoiustamise puhul peab siiski meeles pidama, et sakslased on sularaha armastav rahvas. 2014. aastal tegi Bundesbank sularaha kasutamise uuringu, millest selgus, et 80% tehingutest tehti sularahas. Samuti külastavad sakslased sageli sularahaautomaate. Küsitluste andmeil hindavad sakslased sularaha puhul enim just selle anonüümsust.