• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    DNB hakkas mullistumise hirmus tegutsema

    DNBFoto: Eiko Kink

    Massiivne stimuleerimine on aktsiate ja võlakirjade hindu üles kruvinud ning Norra suurima panga varajuhid panustavad esmakordselt volatiilsus kasvule, kirjutab Bloomberg.

    DNB ASA varade allokatsiooni juhtiv meeskond püüab oma fondidega seotud riske maandada volatiilsusindeksile panustades, teatas DNB Varahalduse tegevjuht Torkild Varran, kes haldab umbes 64 miljardit dollarit.
    Head tootlust pakkuvate investeerimisvõimaluste leidmine on muutunud järjest keerulismaks, sest hinnatasemed on tõusnud üpris kõrgele. Investorid püüavad selle tõttu oma riske maanada. DNB meeskond on otsustanud aktsiate ja võlakirjade osakaalu vähendada ning panustada Chicago börsi volatiilsusindeksi oktoobrikuu futuuridele. Lisaks sellele suurendatakse raha osakaalu.
    Võimalikke positiivseid üllatusi on vähe
    „Olukord on habras,“ ütles Varran oma kontoris antud intervjuus. „Me näeme järjest rohkem faktoreid, mis võiks turge allapoole tirida. Võimalikke positiivseid üllatusi on vähem. Me ei näe, kust need võiks tulla.“
    Meeskond hoiab DNB Aktiv 80 fondi varadest 0,8 protsenti volatiilsuindeksi futuurides, mis aeguvad 2016. aasta oktoobris. 8 protsenti varadest on rahas.
    Varrani meeskond tõi välja, et eriti negatiivne on nende väljavaade USA kommunaalfirmade, tarbekaupade tootjate ja telekomi aktsiate suhtes. Nendes sektorites on palju dividendiaktsiaid, mille hinnad on tublisti tõusnud, sest investorid otsivad stabiilset rahavoogu.
    „Kui neid ettevõtteid vaadata, siis leiab mitmeid, mis on dividendi maksmiseks laenu võtnud,“ ütles ta. „Kui kaua on võimalik nõnda jätkata? Kui turud võtavad sind dividendiaktsiana ja sa hakkad dividende vähendama, siis mõju aktsiahinnale on küllaltki suur.“
    Meeskond eelistab energia- ja tehnoloogiasektori aktsiaid. Lisaks sellele arvab meeskond, et arenevate turgude aktsiad on kõige odavamad. Panuseid on tehtud aga USA ja Jaapani aktsiate vastu, ütles meeskonna liige Torje Gundersen.
    „Hinnatasemeid vaadates ei ole olukord nii hull kui 1999. aastal. Mullistumise märgid on aga olemas,“ ütles Gundersen. „Meil on laskemoon otsa saanud – intressid on nulli juures, rahatrükki on tehtud ohtralt, hinnad on kõrgel ja kasv on sama. Väljakutse on suurem.“
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Eva Truuverk: Eestist võiks saada rohepöörde Silicon Valley
Kui me tahame ühiskonda järgmisele tasemele tõsta, peame leidma uue mudeli, mis soodustaks arengut ning mille tulemusena looduskeskkond on hoitud ja taastatud, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk.
Kui me tahame ühiskonda järgmisele tasemele tõsta, peame leidma uue mudeli, mis soodustaks arengut ning mille tulemusena looduskeskkond on hoitud ja taastatud, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk.
Börs: Dow Jones tõusis kaheksa kuu kiireimas tempos
USA aktsiaturgudel oli neljapäeval korralik tõus ning investorid kasutasid omikronitüve murest tekkinud langust ostmiseks, vahendab Reuters.
USA aktsiaturgudel oli neljapäeval korralik tõus ning investorid kasutasid omikronitüve murest tekkinud langust ostmiseks, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: börsi uustulnuk, Elisa uus juht ja abilinnapea
Nädala viimases Äripäeva hommikuprogrammis uurime Elisa Eesti plaanide ja juhivahetuse tagamaade kohta telekomi uuelt tegevjuhilt Andrus Hiiepuult.
Nädala viimases Äripäeva hommikuprogrammis uurime Elisa Eesti plaanide ja juhivahetuse tagamaade kohta telekomi uuelt tegevjuhilt Andrus Hiiepuult.
Enefit Greeni tulevase tuulepargi toetuse vaidlus jõudis kohtu ette Elering: Eesti Energia tegi pöördumatuid investeeringuid 42 euro ja 30 sendi eest
Tallinna halduskohtus arutati Eesti Energia tütarfirma Tootsi Windpark kaebust taastuvenergia toetust jagava Eleringi otsuse vastu, mis jättis Tootsi tuulepargi ilma nii-öelda vanast toetusskeemist, millega oleks saanud projekt 12 aasta jooksul tarbijate taskust kuni 300 miljonit eurot.
Tallinna halduskohtus arutati Eesti Energia tütarfirma Tootsi Windpark kaebust taastuvenergia toetust jagava Eleringi otsuse vastu, mis jättis Tootsi tuulepargi ilma nii-öelda vanast toetusskeemist, millega oleks saanud projekt 12 aasta jooksul tarbijate taskust kuni 300 miljonit eurot.