Wells Fargo skandaal võib luua investoritele võimalusi

Wells Fargo on aastaid olnud USA enim kasumit teeniv pank, kel on suur kliendibaas üle kogu Ameerika. Seetõttu on uudis nende ebaeetilisest ja kriminaalsest käitumisest leidnud palju vastukaja USA meedias. Koguni nii palju, et isegi koomik John Oliveri juhitav “Last Week Tonight” võttis läinud pühapäeval Wells Fargo panganduspraktika vaatluse alla.

Mida siis San Franciscos baseeruv pank tegi? Enam kui 15 aastat on panga kasvu vedanud üha kasvav toodete müük klientidele. Wells Fargo kasutab isegi oma aastaaruannetes terminit ristmüük (cross-selling) ning nimetab oma pangakontoreid “poodideks”.

Ekspertide sõnul juurdus ristmüügi kultuur nii tugevalt firma töötajatesse, et lõpuks väljus see kontrolli alt. Mitme USA juhtiva meediaväljaandega rääkinud endised Wells Fargo töötajad kirjeldasid, kuidas surve müüa tooteid oli üle mõistuse suur ja kuidas töötajatele olid kehtestatud kõrged müügieesmärgid.

Endiste ja praeguste töötajate sõnul oli kahtlase väärtusega müügitaktika aastaid avalik saladus kõigis Wells Fargo kontorites. Väidetavalt paljud harukontorite juhid jälgisid pidevalt oma alluvate müügitulemusi ning mõnel juhul teatati müügitulemusi lausa seitse korda tööpäeva jooksul.

Sisekontroll ei aidanud

Kui pangatöötajad ei suutnud seatud müügieesmärke täita, siis endiste töötajate sõnul küsiti neilt, kas nad saaksid oma sõpradele või pereliikmetele uusi kontosid avada. Wall Street Journaliga vestelnud endise Wells Fargo töötaja Steven Schrodti sõnul avas ta kahe aasta jooksul 15 kontot sõpradele ja pereliikmetele. Ta lahkus firmast pärast kaht aastat liiga stressirohke müügisurve tõttu.

Eelmise aasta lõpus oli Wells Fargo jaepanganduse kliendil keskmiselt 6,3 pangatoodet, kasvades aastast aastasse.

Panga kõrgem juhtkond oli samal ajal hakanud vaikselt haisu ninna saama, et nende harud võib-olla ei rakenda kõige eetilisemaid müügitaktikaid. 2013. aasta alguses vallandas firma 200 töötajat ning loodeti, et tegu oli vaid osa üle käte läinud harujuhtidega. Pank täiustas siseauditi meetodeid ning muutis kompensatsioonisüsteemi.

Sellest aga ei piisanud. 2013. aasta lõpus kirjutas Los Angeles Times Wells Fargo Lõuna-California harukontorite kahtlastest müügitaktikatest, mis käivitas nii Los Angelese linna kui ka panga enda sisejuurdluse. Pank otsustas seejärel alandada osa müügieesmärke ning karmistas protseduure, veendumaks, et uued kontod on seaduslikud.

Kaks miljonit ebaseaduslikku pangakontot

Paraku midagi oluliselt ei muutunud. Igapäevane müügisurve töötajate jätkus ja harukontorid ei muutunud. Tugeva ristmüügi kultuur oli liiga sügavalt juurdunud. Asjaga seotud inimeste sõnul ei saanud kõrgema juhtkonna inimesed aru, kui palju nende loodud strateegiatest põhines ülepaisutatud müüginumbritel.

Kõige selle tulemusel lõi Wells Fargo aastate jooksul kokku kaks miljonit ebaseaduslikku uut pangakontot ja paljudel juhtudel väljastati ka krediitkaarte, mida kliendid polnud tellinud ning mille väljastamiseks polnud nad nõusolekut andnud.

Wells Fargo tegevjuht ja nõukogu esimees John Stumpf eitab, et firma kultuur baseerub üle käte läinud müügil. Ühtlasi on pank öelnud selgelt välja, et nad ei loobu ristmüügist, sest see on olnud nende kasvu peamine mootor.

Vaatame nüüd, mis mõju see skandaal firma majanduslikule seisule ja aktsiale võib omada. Septembri alguses sai Wells Fargo 185 miljoni dollarilise trahvi valitsusasutustelt, mis ausalt öeldes on naeruväärne. Panga 2015. aasta tulu oli 90 miljardit dollarit, millest puhaskasum moodustas 22,9 miljardit.

Hoia Buffettil silma peal

Goldman Sachsi analüütikud tegid omad arvutused ning selgitasid välja, et klientide võimalikke kahjusid hüvitades oleks koguarve alla 50 miljoni dollari. Kaks endist Wells Fargo töötajat esitasid ühishagi Californias, milles soovitakse 2,6 miljardi dollarilist hüvitist endistele ja praegustele töötajatele. Wells Fargo numbrite juures on isegi see summa väike ja tõenäosus selle hagi läbiminemiseks pole suur.

Hoopis suurem küsimus on, kuidas see skandaal mõjutab praeguseid ja tulevasi kliente ja üldist suhtumist panka. Tõenäoliselt unustatakse seegi skandaal kiirelt ja ajalugu on näidanud teiste pankade (JPMorgan Chase, Bank of America, U.S. Bancorp) skandaalide näitel, et aktsia on kiiresti taastunud.

Suur osa analüütikuid on pärast skandaali puhkemist oma analüüsi teinud ja leidnud, et Wells Fargo on endiselt hea investeering. Ettevaatava kasumi-hinna suhte (P/E 11,1) alusel on aktsia odav, eriti võrreldes paljude teiste konkurentidega. Aktsia hind 26. septembri seisuga oli 44,88 dollarit, ent aktsia keskmine hinnasiht on 51,36, mis viitab 14,4%-lisele tõusupotentsiaalile.

Praegu paistab, et üsna palju riski on Wells Fargo aktsias diskonteeritud. Ligi kolme aasta madalpunkti kukkunud aktsia võib väärtust otsivale investorile olla tulus investeering, eriti arvestades panga 3,4%-list dividenditootlust. See skandaal on eelkõige maineprobleem, mitte firma finantside ja rahateenimise probleem.

Ühel asjal tasub aga silma peal hoida. Warren Buffetti juhitav Berkshire Hathaway on 9,45%-lise osalusega Wells Fargo suurim aktsionär ja härra Buffetti sammudel on suur mõju ükskõik millise firma aktsiale. Kui Buffett otsustab langenud hinda kasutada ära oma positsiooni suurendamiseks, siis taastub aktsia tõenäoliselt üsna kiiresti. Kui Buffett otsustab müüa, siis tuleb langus valusam ja pikaajalisem. Ma panustaks siiski pigem esimesele variandile.