SEB Eestil oli aasta edukaim kvartal

„Kui aasta esimeses kvartalis vähenesid investeeringud 1,2 protsenti, siis teises kvartalis suurenesid need juba 5,4 protsendi võrra,“ ütles Parik. Muutus on tema sõnul tähelepanuväärne selle poolest, et viimati oli investeeringute kasv positiivne 2014. aasta alguses.

Eelmisest aastast paremini on läinud ka Eesti ekspordil: kui 2016. aasta esimeses kvartalis suurenes eksport napi 0,2 protsendi võrra, siis teises kvartalis juba 4,1 protsenti. Kaubaeksport toetub suuresti heale nõudlusele Skandinaavias, eriti Rootsis.

Eraisikute tarbimine panustab majandusse

Eraisikud olid kolmandas kvartalis aktiivsemad kui varem sellel aastal. Eraisikute suurenenud finantspuhvrid ja soodne seis tööturul võimaldab inimestel teha suuremaid oste. Eluasemelaenuturu aktiivsus on jõudnud tasemele, kus kuus väljastatakse Eestis kodulaene 100 miljoni euro väärtuses. Klientide fookuses on peamiselt uusarendused. Lisaks eluasemelaenudele on alates 2015. aastast pidevalt kasvanud ka väikelaenude turg.

Eratarbimise kasv püsib hea, kuid võrreldes eelmise aastaga on tempo mõnevõrra aeglustunud. Mitmed eelmisel aastal tarbimist kiirendanud tegurid nagu tulumaksulangetus, sotsiaaltoetuste tõus või suur kütuse hinnalangus on sellel aastal otsa saanud. Lähitulevikus hakkab majapidamiste tarbimist aina enam piirama inflatsiooni taastumine. Tarbijahinnaindeks tõusis tänavu esimest korda augustis ning lähikuudel inflatsioon kiireneb. Aasta kokkuvõttes jääb hinnakasv küll veel marginaalseks, kuid ületab prognoosi kohaselt järgmisel aastal 2 protsenti.

Ettevõtetel puudus töökätest

Ettevõtete seas on suurimaks murelapseks tööjõupuudus ning suur nõudlus tööjõu järele survestab tööandjaid palkasid tõstma. II kvartalis suurenes keskmine palk eelmise aastaga võrreldes 7,6 protsenti. Aeglase majanduskasvu tingimustes tähendab see, et aina suurem osa majanduses loodavast lisandväärtusest makstakse välja palgana, mis vähendab hinnapõhist konkurentsivõimet ja kahandab ettevõtete finantspuhvreid.

Ettevõtete investeeringud on suunatud peamiselt automatiseerimise suurendamisesse, et vähendada pingelise tööturu mõju ettevõtte konkurentsivõimele. Positiivse muutusena on sellel aastal õnneks taastunud ettevõtete müügitulu kasv, mis 2015. aastal oli languses. Sektoritest läheb hästi valmismajade ja puittoodete müüjatel, seda eelkõige Rootsi ehitusturu kiire arengu tõttu.