Euroopa Liit kiusab USA tehnoloogiafirmasid

Google’i Prantsuse peakorter asub 19. sajandil ehitatud majas, mis paikneb kesklinnas. Väravate taga on silt tekstiga „ehk mul veab“ (I’m feeling lucky) – selline tekst on ka Google’i kodulehel. Ei tea, kas mais Google’ile haarangu teinud valitsuse maksuametnikud märkasid silti või mitte. Sellegipoolest on iroonia ilmselge.

Silicon Valley ettevõtetel on Euroopa Liidus vähe õnne, sest regulaatorid on muutunud järjest agressiivsemaks. Prantsuse valitsus uurib Google’i maksude tasumise praktikat ning ettevõttel on turjal ka Euroopa Komisjon, mis on esitanud USA börsifirmale riduradapidi süüdistusi. Lisaks sellele on komisjon esitanud Apple’ile 14,5 miljardi suuruse maksunõude, sest ettevõte olevat Iirimaaga teinud ebaseadusliku maksuleppe. See ei ole veel kõik – komisjon uurib ka Amazon.comi maksude tasumist ning Kindle’i hinnapoliitikat.

Airbnb ja Uberi jaoks tekitavad Hispaanias, Saksamaal, Prantsusmaal ja Ungaris probleeme tööohutuskaitse seadused, mis on laienemist takistanud. Saksamaa monopolivastased regulaatorid uurivad, kas Facebooki kasutustingimused piiravad ebaõiglaselt kasutajate privaatsust.

Kõik see on toimunud sellel aastal. Paljud nendest juhtumitest saavad lahendi tõenäoliselt 2017. aastal. Tegemist on erakordse aastaga, sest USA tehnoloogiafirmad on eelneva 15 aasta jooksul suutnud järelvalvet ja regulaatoreid suuresti vältida. „USA suhtumine on selline, et ettevõtetel lastakse täitsa metsikud olla,“ ütles tehnoloogiainvestor ja investeerimisfirma Amadeus Capital Partnersi partner Alex van Someren. Tema sõnul on USA lähenemine kõvasti leebem.

Tehnoloogiafirmad keeldusid Bloombergile kommentaare jagamast. Varasemalt on firmad aga teatanud, et nad on Euroopa protektsionismi ohvrid. See seisukoht on kogunud toetust USA poliitikute seas, aga Euroopa regulaatoritega pole suhted ilmselgetel põhjustel paranenud.

Silicon Valley pole aga suutnud kohanduda välismaise õigussüsteemiga, ütles õigusfirma Sheppard, Mullin, Richter & Hamptoni ELi konkurentsi ja regulatsioonide juht Jacques Derenne. „Paljud ei ole ennast kultuurilistest erinevustest tingitud lõksudeks ette valmistanud,“ lisas Derenne, kes on Euroopa riikidega sarnastes olukordades ka koostööd teinud.

USAs on börsifirmadel palju rohkem võimalusi lobitööd teha ning kohtuotsuseid edasi kaevata. Euroopa Liidus on olukord veidi erinev – ettevõtetele ei jäeta mänguruumi ja pärast otsuse tegemist on olukorda raske muuta. Euroopa Liidu konkurentsivolinik Margrethe Vestager jutu põhjal võib oletada, et EL on ette võtnud USA tehnoloogiafirmad. Praegu uurib ta üksikasjalikult seda, kuidas ettevõtted klientide andmeid töötlevad. Arvatakse, et paljud rikuvad sellekohaseid regulatsioone.

Sellel aastal kehtestas Euroopa Liit uued reeglid, mille kohaselt on võimalik kontrollida ja trahvida ettevõtteid, mis koguvad kliendilt andmeid viimase nõusolekuta. „Eurooplased on isikliku informatsiooni suhtes palju tundlikumad. Nad ei ole nõus oma isikuandmeid tasuta teenuse vastu vahetama,“ ütles investor Van Someren.

Kõige sõbralikum on tehnoloogiafirmade vastu olnud Suurbritannia. Nüüd, mil riik Euroopa Liidust lahkub, on Prantsusmaa ja Saksamaa võim suurenemas. Viimastele meeldib tehnoloogiafirmasid ka rohkem kontrollida.

USA tehnoloogiafirmad on olukorrale ka reageerinud. Näiteks Apple teatas, et võib vähendada ELi tehtavate investeeringute mahtu. Google lõpetas Hispaanias Google News teenuse pakkumise, sest valitsus määras ettevõttele otsingumootoris artiklite väljavõtete kajastamise eest trahvi. Saksamaal sulges Google oma Street View teenuse, sest valitsus käskis hägustada tuhandeid maju. Sellegipoolest peaksid ettevõtted leidma paremaid lahendusi, sest 500 miljoni elanikuga turgu ei ole võimalik ignoreerida.