• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ruusalepp: rohkem pensioniraha Eesti ettevõtetesse

    Funderbeami tegevjuht ja asutaja Kaidi Ruusalepp Foto: Raul Mee

    Idufirmade börsi Funderbeami juht ja looja Kaidi Ruusalepp usub, et pensioniraha võiks rohkem suunata Eesti uutesse ettevõtetesse.

    Pakirobotitega tuntuks saanud Starship Technologies kogub maailmas tuntust, aga pensionifondid pole seda toetanud. „Kui palju on pensionifondide või Eesti raha sellesse investeeritud?“ ütles Ruusalepp.
    „Pensionifondide tootlus sõltub ka sellest, kuhu riik lubab investeerida. Varem öeldi, et kõige kindlam instrument on riigivõlakiri. Finantsmaailm on muutunud ja see, mis oli varem kindel, pole seda tänapäeval,“ sõnas ta.
    Funderbeami juhi sõnul võib praht ja prügi saada uueks tooraineks, kuna mõned riidefirmad toodavad sellest juba jalatseid ja rõivaid. Hiljuti paiskas Hispaania jalgpalliklubi Madridi Real müüki jalgpallivormi, mis on täielikult toodetud ookeanis hulpinud prügist. Ka on mitmed ettevõtted hakanud tootma prügist jalanõusid.
     
    Funderbeam töötab täielikult blockchain-tehnoloogial ja kuigi praegu on tegemist veel aeglase süsteemiga, täiustub see iga päevaga. „Ühes sekundis toimub Tokyo börsil sama palju tehinguid, kui suudetakse teha blockchain'iga ühes kuus. Blockchain on turvaline, kuid jõudlus on veel väike ning seetõttu võidakse tehinguid kaua kinnitada,“ ütles Ruusalepp.
    Blockchain kujutab endast avatud arhitektuuriga, krüptograafia abil kaitstud hajutatud andmebaase. Näiteks töötab blockchain'i tehnoloogial krüptoraha bitcoin.
    Ka suurbörsid kas juba on või plaanivad blockchain'i kasutusele võtta. Börsidele tähendaks see seda, et kui praegu liigub raha enne nendeni jõudmist läbi seitsme lüli, siis blockchain kaotaks sealt vahelt viis lüli ära. Raha liikumine börsile oleks seega kiirem.
    Ruusalepp kõneles eile Tallinna Tehnikaülikoolis avalikul seminaril, mille teemaks oli innovatsioon finantsmaailmas.
  • Hetkel kuum

Ettevaatust keskmise palgaga, see on fatamorgaana
Rääkides keskmisest palgast, oleme kohati sattunud kujutluste küüsi, mida tekitab sektorite enneolematu ebavõrdsus, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Rääkides keskmisest palgast, oleme kohati sattunud kujutluste küüsi, mida tekitab sektorite enneolematu ebavõrdsus, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Hiina telefonitootja avab elektriautode tehase
Hiina nutitelefonide valmistaja Xiaomi ehitab riigi pealinna Pekingisse tehase, kus saab aastas toota 300 000 elektriautot, vahendab Reuters.
Hiina nutitelefonide valmistaja Xiaomi ehitab riigi pealinna Pekingisse tehase, kus saab aastas toota 300 000 elektriautot, vahendab Reuters.
Raamatupidamisbüroode TOP 2: uisuta sinna, kus litter saab olema, mitte sinna, kus ta oli
BDO Eesti tegi tänaseks edu toonud põhimõttelised muudatused ära kolm-neli aastat tagasi, ütles firma juhtiv partner ja tegevjuht Sulev Luiga.
BDO Eesti tegi tänaseks edu toonud põhimõttelised muudatused ära kolm-neli aastat tagasi, ütles firma juhtiv partner ja tegevjuht Sulev Luiga.
Kolmanda kvartali palgakasv oli viimaste aastate suurimaid
Keskmine kuupalk kasvas kolmandas kvartalis 7,8% ja ulatus 1553 euroni, palgarallit vedas lausa 15% palgatõusuga infotehnoloogia sektor, kus keskmine palk rühib kindlalt 3000 euro piiri suunas.
Keskmine kuupalk kasvas kolmandas kvartalis 7,8% ja ulatus 1553 euroni, palgarallit vedas lausa 15% palgatõusuga infotehnoloogia sektor, kus keskmine palk rühib kindlalt 3000 euro piiri suunas.