- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,08%6 202,98
- DOW 30−0,28%44 371,53
- Nasdaq 0,47%20 297,29
- FTSE 100−0,32%8 757,29
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,64
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,08%6 202,98
- DOW 30−0,28%44 371,53
- Nasdaq 0,47%20 297,29
- FTSE 100−0,32%8 757,29
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas üksikaktsiaid tasub üldse valida?
Pikas perspektiivis pakub aktsiaturg kõrgemat tootlust kui võlakirjad või rahaturufondid. Tõsi, volatiilsus on kõrgema tootluse arvelt suurem. Paljud investorid ei tea, et turgude tõusu veavad üksikud aktsiad, millel läheb väga hästi. Kui vaadata keskmist aktsiat individuaalset, siis see jääb üleüldisele turule alla. See võib alla jääda isegi võlakirjade tootlusele.
Ekspertidel on turu edestamisega raskusi
S&P Dow Jones Indices näitab, et viimase viie aasta jooksul on üldist turgu suutnud ületada vaid protsent aktiivsetest fondidest. Aktiivsed fondid valivad üksikaktsiaid eraldi.
Keskmisele aktsiale on sellise hinnangu andnud investeerimisfirma Alpha Architect, mis lähtus Arizona ülikooli professori Hendrik Bessembinderi teadustööst. Bessembinder leidis, et peerioodil 1926-2015 suutis kuiselt võlakirjade tootlust ületada vaid 47,7 protsenti aktsiatest.
Üldise aktsiaturuga võrreldes pole tulemused sugugi paremad. Alpha Architect tegi ka oma uurimuse, milles vaadati perioodi 2007-2014. Nad leidsid, et 54 protsenti üksikaktsiatest jäid üldisele aktsiaindeksile alla. Vaid 10 protsenti aktsiatest tõusis kaks korda kiiremini kui terve turg.
Alpha vaatles ka aastaid 1983-2006, mis oli aktsiaid eraldi valivate investorite jaoks eriti raske. Vaid 37 protsenti üksikaktsiatest ületas selle aja jooksul üldist aktsiaindeksit.
Tõenäosus ei soosi üksikaktsiate valijaid
„Tundub, et lähiminevik on üksikaktsiaid valivate investorite jaoks olnud veidi parem, aga tõenäosus töötab ikka nende vastu,“ kirjutas Alpha Architecti tegevjuht Wesley Gray. „Üksikaktsiate ostmisel võtab investor ka palju niinimetatud isikupärast riski (riskid, mis on seotud ainult selle üksikaktsiaga). Kui tulevad halvad uudised, siis mõjutab selle aktsia langus sinu portfelli palju rohkem.“
Tõsi, investorid ei vali aktsiaid suvaliselt. Õigete otsuste tegemine suurendab tõenäosust, et teenid head tootlust. Ja isegi kui sinu portfell jääb üldisele aktsiaturule alla, siis see ei tähenda, et sa kaotad raha. Aga järjest enam on investoreid, kes saavad aru, et üksikaktsiate valimine on väga keeruline ning paljud on otsustanud passiivsete fondide kasuks.
Passiivsed fondid võimaldavad investeerida tervele aktsiaturule korraga. Passiivne investeerimine pakub suurema tõenäosusega kõrgemat tootlust kui aktiivne investeerimine (üksikaktsiate valimine). Lisaks sellele on see ka odavam, sest aktiivsete fondide kulud võivad olla kordi suuremad. Lisaks sellele säästad aktsiate ostmise ja müümisega seotud teenustasudelt.
Indeks võimaldab võitjate aktsiaid omada
Indeksisse investeerimine ei tähenda, et sa jääd suurimate võitjate aktsiatest ilma. Vastupidi – parimatel aktsiatel on indeksis reeglina suurem kaal. Bessembinderi andmetest selgub, et 10 ettevõtet on loonud 16,26 protsenti kogu jõukusest, mis USA aktsiaturul kunagi loodud on.
Kõige enam on jõukust loonud Exxon Mobil Corp (2,96 protsenti). Talle järgnevad Apple, General Electric, Microsoft ja International Business Machines Corp (IBM). Need viis ettevõtet loonud rohkem kui 10 protsenti aktsiaturgudel olevast jõukusest.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele