Igor Setšin Rosneftist: me töötame väga palju

“Ausalt öeldes mulle sanktsioonidest rääkimine ei meeldi. Ma arvan, et need on põhjendamatud ja illegaalsed. Poliitilist vastutust ei tohiks panna äritasandile. Me ei ole osa rahvusvahelisest poliitikast. Me ei kujunda poliitikat,” ütles Setšin alustuseks.

Rosneft on börsil, ent kuulub 50 protsendi ulatuses riigile. Ja erinevalt ettevõtte juhi sõnadest, mängib ettevõte tegelikult Vene poliitikas suurt rolli.

Setšin ütleb, et Vene sanktsioonide eesmärk oli mõjutada ja halvendada Venemaa sotsiaalpoliitilist keskkonda. “Teha asjad halvemaks ning mõjutada valimisi. See on minu sügav veendumus,” lisas ta.

Setšin on mõneti mures aga Rosnefti pärast. Poliitiline surve on muutnud ka ettevõtte käekäigu kesisemaks. Setšin märkis, et ta näeb praegu väga palju vaeva, et kapitali suuta suurendada. Tema ponnistusi võis varem mõõta 93 miljardi dollariga, praegu on see erinevatel põhjustel vähenenud 62 miljardini. Ta märkis, et ettevõte suudab lahendada sanktsioonidest tulenevad probleemid kiiresti ja valutult. Hoopis teine küsimus on, kuidas turg neid asju näeb ning see mõjutab Rosnefti enim.

Setšini enda edukuse taga on valdavalt Vene poliitiline süsteem ja asjaolu, et ta on Putini lähikondlane. Kuigi tal pole kõrgharidust geoloogias ega inseneriteaduses, on ta sageli turu tehnilise poolega oluliselt rohkem kursis kui teised naftakompaniide juhid. Muuseas on Setšin tuntud ka selle poolest, et tal on väga hea ülevaade USA kildanafta turust ning ta teab seal toimuvat väga hästi.

Rosneftile andsid Venemaa-vastased sanktsioonid peamiselt investeeringuid puudutava löögi. Selle tulemusena pidi ettevõte küsima ka riigiabi. Praeguseks on jõutud aga sellele maale, et kõik need kriitikud, kes kartsid, et Rosneft ei saa ilma välisinvesteeringuteta hakkama, söövad omi sõnu.

Vahemikus 2013-2016 tõusis Rosnefti tootmine 10% võrra. Ettevõte on ise teatanud, et mitte ükski börsil olev naftafirma ei suuda naftat maa seest välja pumbata odavamalt.

Setšin on tuntud ka selle poolest, et tema tööpäevad on väga pikad. Ta ärkab kell 5 hommikul ning on kaasatud ettevõtte sisuliselt igasse töövaldkonda. “Öeldakse, et eraettevõtted on palju efektiivsema töökorraldusega. Ma ei nõustu sellega üldse. Me näitame, et me suudame olla konkurentsivõimelised ning suudame konkureerida igaühega, kes me turul tegutseb.”

Pikalt on Rosnefti puhul räägitud aga osalemisest teistes projektides ja tegemistes. Rosneft peaks sõlmima India naftafirmaga Essar Oil selle ostulepingu. Tehingu väärtus on 13 miljardit dollarit ning see peaks lõpule jõudma sel kuul. 

Lisaks on Rosneftil osalus ühes Venezuela naftaprojektis, rafineerimistehast ehitatakse Indoneesiasse ning aktiivne tegevus käib Kurdistanis viiel naftaväljal. Samuti tahab Rosneft olla rohkem tegev Lähis-Ida naftaturul.

Setšin peab Essari tehingu õnnestumist märkimisväärseks, kuna India naftanõudlus suureneb ning turg on hea potentsiaaliga. Selle tulemusena kasvaks Rosnefti rafineerimisvõimsus 20% võrra. Lisaks kuuluks tehingu tulemusena Rosneftile näiteks ka 2700 tanklat Indias.

Mõistagi võttis Setšin sõna ka Venemaa ja USA suhete kohta. Eriti märkimisväärseks peab ta, et USA välisminister on Rex Tillerson, Exxon Mobili endine juht. “See on naftatööstusele väga hea. Ta on meie endine kolleeg ning mõistab, missugust sünergiat koostööprojektidest võib leida".

Setšin ja Tillerson on omavahel heades suhetes, peamiselt seetõttu, et Exxoni ja Rosnefti koostöös sündis Venemaal mitu naftaprojekti. Tulevikku silmas pidades loodab Setšin, et kolm suurt naftariiki, USA, Saudi Araabia ning Venemaa, hakkavad rohkem koostööd tegema.