Fredy-Edwin Esse • 15. juuni 2017 kell 12:15

Buffetti stiilis investeerimine vireleb varjusurmas

Väärtusinvesteerimine on kümnendiga kahjumit teeninud.  Foto: Bloomberg

Aastakümneid üritavad investorid jäljendada Warren Buffetti stiili ja investeerida väärtusaktsiatesse. Seni on tema meetodit peetud kõige lollikindlamaks pikaajaliseks investeerimisviisiks. Viimane aastakümme aga näitab, et Buffetti stiil ei pruugigi olla mõistlik.

Majandusteadlased Eugene Fama ja Kenneth French töötasid välja Fama-Frenchi kolmefaktorilise mudeli, iseloomustamaks aktsiaportfelli tootlusi. Mudeli kolm faktorit on ettevõtte suurus, firma raamatupidamislik hinnasuhe (P/B) ning tururisk.

Buffetti kuulsuse tõusuga levis ka väärtusinvesteerimise idee osta madala valuatsiooniga aktsiaid ning müüa kõrge valuatsiooniga aktsiaid. Investeerimispanga Goldman Sachs analüütikute hiljutine analüüs aga näitas, et see strateegia on viimase 10 aasta peale toonud kaasa 15%se negatiivse tootluse.

Umbes sama aja peale on USA suurim aktsiaindeks S&P 500 pea kahekordistunud. Viimase kümne aasta peale on numbrid tõepoolest nukrad, kuid Goldmani analüütikute sõnul ei tasu väärtusinvesteerijatel veel püssi põõsasse visata.

“Viimastel aastatel on fundamentaalne langus olnud väärtusinvesteeringutele erakordselt vaenulik, kuid tõenäoliselt sellised tingimused igavesti ei kesta,” kommenteeris kliendikirjas Goldmani analüütikute tiimi juhtinud Ben Snider. “Siiski, võttes arvesse praeguse majandustsükli vanust, võime lähiaastatel eeldada väärtusinvesteeringute kehva tootlust.”

Väärtusinvesteerimine on investeerimisstrateegia, mille käigus valitakse aktsiaid, mille hind on mõne fundamentaalse analüüsi näitaja põhjal soodne.

Väärtusinvesteerimisele pandi alus 1920ndatel USAs, hiljem on seda populariseerinud paljud investorid, neist kõige kuulsam Warren Buffett.

Keskpankadel oma roll

Analüütikute sõnul võib kehva tootluse süüst suure osa panna erakordselt nõrga majanduskasvu ja majandustsükli pikenenud eluea arvele. Lisaks on tootlusi mõjutanud ka viimasele kriisile eelnenud aktsiaturu omapärased karakteristikud.

Tavapäraselt läheb väärtusaktsiatel muust turust paremini, kui majanduskasv on suhteliselt tugev ja laiapõhjaline. Eriti paistab see silma uue tsükli alguses, märgivad Goldmani analüütikud. Kui majanduskasv pole tugevamate killast, siis ei lähe ka väärtusaktsiatel hästi. Goldmani sõnul on n-ö uus normaalsus ehk madal kasv tõstnud investorite isu kõrge tootlusega aktsiate nagu FANG (Facebook, Amazon, Netflix, Google) järele.

Lisaks on väärtusaktsiatele kahjuks tulnud keskpankade lõtv monetaarpoliitika, mis tõstis kõigi aktsiate valuatsiooni ühtlaselt ja mille tõttu odavamate aktsiate atraktiivsus langes. 2013. aastal vähenes S&P 500 ettevõtete kasumi-hinna suhte (P/E) erinevus ajalooliselt erakordselt madalale.

2016. aasta Ühendriikide presidendivalimiste järel tõusis kiirema majanduskasvu lootus, ja see oli hea tõuge väärtusaktsiatele, kuid analüütikute hinnangul nõuab see soodsate olude kokkulangemist mitmel rindel ning on tõenäolisem, et enne on tulemas majanduslangus ja alles seejärel taas tõus ning väärtusaktsiate tähesära.

Lootus inimeste irratsionaalsusel

Pikemas plaanis on aga väärtusaktsiatel käises üks trump - inimeste vildakas suhtumine investeeringutesse, mis lubab emotsioonidel ja eelarvamustel mõjutada seda, kuhu oma investeeringuid paigutatakse.

“Isegi praeguses olukorras, kus suur hulk raha voolab masininvesteerimisse ja passiivsetesse strateegiatesse, lubab erinevate tootluseesmärkide, riskitaluvuse ja psühholoogiliste eelarvamustega inimeste osalemine investeerimisprotsessis loota, et väärtusinvesteerimise efekt jääb elama,” kommenteeris Goldmani analüütik Snider.

Siinkohal on paslik meenutada üht teist aktivistist investeerimisguru Carl Icahni, kelle Twitteri kontol on iseloomustuses lause: “Mõned üritavad rikkaks saada, uurides tehisintelligentsi. Mina seevastu teenin raha, uurides loomulikku rumalust.”

Hetkel kuum