Viljar Veebel: Itaalia pangad tuleks pankrotti lasta

„Kapitalism ilma pankrotihirmuta on samavõrd poolikult toimiv kui kristlus ilma põrgusse sattumise kartuseta,“ sõnas Veebel. „Pedagoogiliselt on tegemist väga halva õppetunniga,“ ütles Itaalias kohapeal viibiv Veebel Banca Popolare di Vicenzat ja Veneto Bancat puudutavat, maksumaksjale 17 miljardi euro suurust kulu tähendavat päästeplaani kommenteerides.

Veebeli sõnul motiveerivad päästeaktsioonid pangaomanikke ja juhte võtma aina suuremaid riske, sest nendega kaasnev kasum jääks neile endale. „Samal ajal kompenseeriks aga riskidega kaasnevad kaotused maksumaksja, nagu ka antud juhul,“ märkis ekspert. „Lisaks võib see viia korruptiivsetele rahastusotsustele ja teatud sektorite ülekuumenemisele ning võlgade kuhjumisele,“ kommenteeris ta Itaalias toimuva mõju pangandussektorile tervikuna.

Itaalia poliitikute vaatenurgast on väljakäidud lahendus aga Veebeli hinnangul sobiv. „Arvestades Itaalia valitsuse enam kui 2,3 triljoni suurust riigivõlga, on 17 miljardit üsna mõõdukas summa, eriti kui see suurema kriisi ära hoiab,“ märkis Veebel.

Ekspert tõi välja, et antud pankade sügavamatele probleemidele viitasid juba Euroopa Keskpanga varasemad stressitestid. „Aga nii nagu ka teiste raskustes olevate Itaalia, Hispaania, Kreeka ja Portugali pankade puhul, loodeti ja loodetakse ka antud juhul, et ehk leidub enne sobiv investor ülevõtja, kui pangad täiesti maksejõuetuks muutuvad,“ selgitas veebel. „Selles lootuses neid ka praegu valitsuse poolt aidatakse, lisaks on muidugi ka vajadus kaitsta hoiustajate huve ja vältida uue finantskriisi teket.“

Veebel lisas, et Itaalias kohapeal praegu nähtavaid ärevuse märke ei ole ning usk on suur, et valitsus suudab hädalised nii sellel kui järgmisel korral välja aidata.

Itaalia pankade aitamise puhul pole tegemist ka Euroopa Liidu mõistes keelatud riigiabiga. „Põhimõtteliselt on riigiabi andmine Euroopa Liidus lubatud, kui sellel on enne andmist Euroopa Komisjoni heakskiit,“ selgitas Veebel. „Vastavatel ettevõtetel on restruktureerimisplaan, mida nad osaliselt ise finantseerivad, tegemist on ühekordse abiga ja antav abi ei riku normaalset turukonkurentsi,“ lisas ekspert.

Veebeli kinnitusel aktsepteeritakse abi lubamisel enam sotsiaalse infrastruktuuri pakkujaid, kelle hulka võib teatud mööndusega arvata ka finantsteenuste pakkujad.