Õigel ajal kullasoonele jõudnud hollandlane

Andmekeskuse teenuse pakkumine on tohutu potentsiaaliga äri.  Foto: PantherMedia/Scanpix
Rait Kondor • 5. jaanuar 2018
Jaga lugu:

InterXion on Hollandi firma, millel on üks suur pluss: ta tegutseb tohutult kasvavas äris. Kui arvestada tegevusharu suurust, siis on InterXioni 4 miljardi eurosel turuväärtusel veel kõvasti kasvuruumi.

InterXion pakub nimelt andmekeskuse teenuseid (nn data center colocation) ning on tänaseks tõusnud oma vallas Euroopa üheks juhtivaks tegijaks. Potentsiaalist annab tunnistust seegi, et investorid on aktsia üles ostnud kallitele väärtuskordajatele vaatamata.

Kust tuleb raha?

Kõige huvitavam on loomulikult see, kust ettevõtte raha tuleb. InterXionil on 11 riigi 13 linnas asuva 48 andmekeskuse kaudu üle 1700 kliendi. Ettevõtte ajalugu ulatub 1998. aastasse, kui loodi firma European Telecom Exchange, mis samal aastal muudeti InterXioniks.

Firma esialgne nimi viitab sellele, et andmekeskuste ärivaldkonda võib liigitada telekomiteenuste hulka. InterXion pakubki ettevõtetest klientidele koos vajaliku elektri, jahutuse ja turvasüsteemidega spetsiifilist pinda, kus klient saab hoida oma arvutiparki, arvutivõrku, andmeladu ning kogu IT-taristut. Sisuliselt on tegemist ühe osaga tänapäevases infrastruktuuris, nagu raudteed, maanteed või sadamad.

InterXioni klientideks on teiste seas digitaalmeedias Netflix ja Fox, pilveteenuste pakkujatest Amazon Web Services ja Microsoft Azure, finantsteenuse pakkujatest Londoni metallibörs ja Barclays, telekomifirmadest Vodafone ja Telia.

InterXioni eelmise aasta käibest tuli 35% kahekümnelt suuremalt kliendilt ning koguni 13% ühelt kliendilt.

Näpud Euroopa pirukates

Loomulikult on maailma interneti- ja tehnoloogiahiidudel nagu Google, Microsoft, Amazon, Facebook enamasti oma andmekeskused, mille serveriparkide kaudu teenuseid pakutakse. Kuid teatud kohtades võivad need firmad kasutada ka sõltumatu pakkuja teenuseid.

Kliendi jaoks on oluline, et InterXion pakub nn carrier- and cloud-neutral andmekeskuse teenust, mis tähendab, et klient ei ole seotud kindla operaatori või pilveteenuse pakkujaga - see omakorda annab lisamugavuse eri teenusepakkujaid kasutada või vahetada. Samuti on oluline, et InterXioni andmekeskused on sisupakkujate jaotus- ning internetivõrkudele lähedal, nii et nad saavad pakkuda kiiret meedia voogedastust. Nii saavad InterXioni kliendid vähendada sidekulusid ning andmete edastusaega.

Finantsteenuste ettevõtete jaoks on InterXionil Euroopa suuremates finantskeskustes nn finantssõlmed, mis võimaldavad maaklerfirmadel, riskifondidel, börsiinfo pakkujatel, arvelduskodadel ja teistel turuosalistel kiiret andmeedastust börsidele.

Üheks huvitavaks ja stabiilseks kliendiks on InterXionile internetibörsid ehk netisõlmpunktid, kus suuremad võrgustikud ühtivad. InterXion majutab Euroopas 18 sellist internetibörsi.

Enamuse oma andmekeskuste hoonetest on InterXion võtnud rendile. Ettevõtte eesmärk on vähemalt 20—25aastane rendileping, kus esialgsed tingimused fikseeritakse 10—15 aastaks, võimalusega lepingut pikendada.

Teatud juhul on neil lepingus võimalus ka renditav hoone välja osta - nii näiteks on InterXion otsustanud omandada ühe hoone Pariisis ja ühe Amsterdamis. 2016. aasta lõpu seisuga kuulus neile 48 andmekeskuse hoonet, kus kogu seadmeid sisaldavaks pinnaks on kokku 118 900 m² (aastane kasv 11 100 m² ehk 10%). Sellest tõi tulu 97 100 m² ehk kasutusmäär oli 82% pinnast. Aasta varem oli sama näit 78%.

Sihikindlad kasvuplaanid

Andmekeskusi laiendades järgib InterXion ranget investeerimiskava - eesmärk on järk-järguline laienemine. Uue andmekeskuse rajamiseks peab olema selge nõudlus ning keskuse valmimisajaks peab olema 25% pinnast ette müüdud.

Firma on sihiks võtnud, et iga uue laienemise ette võtmiseks peab olema uue projekti sisemine tulumäär üle 30%. Praegu käib 9 andmekeskuse ehitamine või laiendamine, valmimistähtajad jäävad kuni 2019. aasta alguseni. See nõuab 391 miljonit eurot kulutusi ning annab juurde 21 800 ruutmeetrit seadmetega varustatud pinda.

Analüüsifirma Structure Research teatel kasvab andmekeskuste ühispaiknemise (colocation) teenuste turg sel aastal maailmas 15,2%, jõudes 38,7 miljardi dollarini. 2021. aastal hinnatakse selle turu mahuks 48 miljardit dollarit.

IT- ja pilveteenuste turu analüüsifirma Synergy Research prognoosib, et selle aasta alguseks on maailmas 390 ülisuurt andmekeskust. Synergy küll ei täpsusta, mida ta „ülisuure“ all silmas peab, aga siia saab liigitada peamiselt interneti- ja tehnoloogiahiidude (Google, Amazon, Facebook, Microsoft, IBM, ka hiinlaste Alibaba, Baidu ja Tencent) andmekeskused. Synergy hinnangul võib maailmas selliseid ülisuuri keskuseid olla 2019. aasta lõpuks 500.

Kes on konkurendid?

InterXioni põhikonkurentideks on Equinix ja Telehouse. Equinix on 36 miljardi dollarise turuväärtusega (InterXionist 9 korda suurem) ning Telehouse Jaapani telekomifirmale KDDI kuuluv ettevõte. Equinixil on 150 andmekeskust 21 riigi 41 linnas, Telehouse’il üle 40 andmekeskuse 23 linnas.

InterXion tegutseb ainult Euroopa riikides ning suurim tulu tuleb Saksamaalt, Hollandist ja Prantsusmaalt. Näiteks Frankfurdi piirkonnas Saksamaal on ta turuliider 11 andmekeskusega ning Equinix seal suuruselt teine 6 keskusega. Stockholmis on Interxionil 4 andmekeskust, Equinixil 3; Londoni piirkonnas on Equinixil 8 andmekeskust, InterXionil 2.

InterXion konkureerib ka telekomioperaatorite enda rajatud andmekeskustega, mis küll ei ole teenuse pakkujana sama paindlikud. Teatud määral on konkurentideks ka ettevõtted, kes ise arendavad oma andmekeskusi, kuigi üha rohkem hangivad teenust väljast just väiksemad ja keskmise suurusega ettevõtted.

Kokkuvõttes on tegemist valdkonnaga, kus sisenemisbarjäär on suhteliselt kõrge ning kõik valdkonna firmad saavad interneti tarbimise mahu kasvust kasu. InterXion tunnistab ka ise, et klientidel on kulukas, ebamugav ning riskantne oma võrgu- ja arvutivarustust ühest andmekeskusest konkurendi juurde viia, mistõttu korduv müügitulu moodustab üle 90% müügitulust.

Seega on ühelt poolt valdkonna tulud suhteliselt kindlad, nii et tulude suure kukkumise risk on väike. Seetõttu sarnanevad need ettevõtted kinnisvarafondidega, mille tuluallikaks on üürnikelt rendivoo teenimine. Tõsi, andmekeskused saavad oma klientidele veel lisateenuseid müüa, millega suurendada pinnalt saadavat tulubaasi.

Suhteliselt kallis aktsia

Mullu kolmandas kvartalis oli InterXionil aasta lõikes 18% käibe kasv, mis on suhteliselt kõrge näitaja. Paremaks võrdluseks arvestatud kohandatud puhaskasum kasvas aastaga 24%, 10,7 miljoni euroni. 2010. aasta algusest on käive iga kvartaliga kasvanud ning müügikäive kasv on olnud keskmiselt 14% aastas. Samuti on 44 kvartalit järjest kasvanud ka kohandatud EBITDA kasum, mis edenes aastas keskmiselt 17%.

Pikaajalise korraliku kasvu tõttu on InterXioni aktsia suhteliselt kallilt hinnatud. Põhjus näib olevat selles, et valdkonnas oodatakse järgnevatel aastakümnetel suurt kasvu, nii et praegu turul olijad saavad sellest esimestena kasu.

InterXioni aktsia kaupleb mullusel 82kordsel kasumil ning sel aastal oodataval 65kordsel kasumil. Selleks aastaks on InterXionilt oodata aktsiapõhise kasumi 22% kasvu.

Paraku ei ole InterXion aktsionäridele veel dividende maksnud ning lähiajal ei plaani seda ka teha. Kogu raha läheb äri arendamiseks ja ettevõtte kasvatamiseks.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt