Juba eelmise aasta keskel hakkasid pangad oma kliente hoiatama: uue aasta tulekuga hakkab kehtima võimas Euroopa Liidu regulatsioonipakett, millele oli külge riputatud LEI-koodi nõue. Teisisõnu, kõik investorid, kes aktsiaid ettevõtte all hoiavad, vajavad alates 3. jaanuarist koodi, mis meenutab veidi meie äriregistri koodi.

Paar vahet siin aga on: esiteks, tegu on rahvusvahelise instrumendiga, ja teiseks, mis veel olulisem: selle eest tuleb välja käia korralik summa. Investor, kel koodi pole, oma aktsiaid enam kontol liigutada ei saa. Kuigi nime poolest on aktsiad tema omad, ei saa vanadest aktsiatest kontol enam lahti, uute ostmisest rääkimata.

Anne on üks neist, kes investeeringulõksu jäi. “Mul on ettevõtte nimel mõned kohalikud aktsiad, mille koguväärtus on umbes kümme korda alla 120 euro. Seetõttu otsustasin LEI-koodi tuleku tõttu oma väärtpaberikonto üldse kinni panna. Andsin eelmise aasta lõpupäevil panga kontoris sisse tehingukorralduse müügiks ja samal ajal tegin avalduse väärtpaberikonto sulgemiseks. Konto lubati sulgeda kohe, kui aktsiad on müüdud.

"2. jaanuaril helistas kliendihaldur ja ütles, et midagi sai kontoris valesti täidetud ja palus mul tehingukorraldus uuesti allkirjastada. Allkirjastasin meilile saadetud dokumendi järgmisel hommikul (3. jaanuar) ja saatsin panka tagasi. Mõne aja pärast helistas teine kliendihaldur ja ütles, et nüüd on nii – ilma LEI-koodita ei saa midagi enam teha. Peab kas 120 eurot välja käima või aktsiaid edasi hoidma. Ütlesin, et ei ole nõus selliseid kulutusi tegema ja rohkem kui 100eurost miinust sisse võtma. Kliendihaldur kordas vähemalt kaks-kolm korda “arusaadav” häälel, nagu oleks ta sama pidanud sel päeval juba kümneid või sadu kordi kuulma. Igatahes ta tühistas tehingukorralduse ja olen nüüd n-ö sunniviisiliselt ja teadmata ajaks väikeaktsionär edasi," kirjeldas Anne sündmusi.

Võib olla, et tekkis päris arvestatav ports selliseid väikeaktsionäre, kes lihtsalt hoiavadki aktsiaid, ei osta ega ka müü, arvas Anne.

Pankades läks aasta lõpp rahulikult

Eesti pangad kinnitasid, et kuupäeva kukkumise eel nad suurt kontode sulgemist ei täheldanud. „LHV klientide hulgas me kliendikontorites massilist väikeste kontode likvideerimist pole näinud. Internetipanga vahendusel tehtud tehingute arv ei ole tavapärasest erinenud,“ ütles LHV maaklertegevuse juht Sander Pikkel.

„Swedbank teavitas oma kliente LEI-koodi rakendumise nõudest juba eelmise aasta teisel poolel, et see nõue ei tuleks üllatusena ja et kliendid, kes ei soovi muutunud regulatsioonide valguses enam finantsinstrumentidega tehinguid teha, saaksid soovi korral oma investeeringud realiseerida. Seetõttu me ei täheldanud ka klientide suurenenud aktiivsust või rohkem küsimusi nendel teemadel aasta lõpus,“ kinnitas ka Swedbanki investeerimise valdkonnajuht Katrin Kalmet.

Seevastu SEB panga esindaja Evelin Allas ütles, et neil võis aasta lõpupoole tõesti rohkem väärtpaberitehinguid täheldada. Samuti esitati panga töötajatele rohkem küsimusi LEI-koodi kohta.

Kontot sulgeda ei saa

Lukus investeering põhjustab investorile meelehärmi: saab ju ka lukus aktsiatega osa turu tõusust või langusest, samuti laekuvad kontole dividendid edasi. Aga samamoodi tiksub ka haldustasu. Kui ettevõte peaks välja kuulutama aktsiate tagasiostuprogrammi või läheb ta pankrotti, on investor justkui vangis – kontol on väärtpaber ilusti näha ja oleks justkui oma, aga ligi ei pääse.

Kui kontol aktsiaid näiteks 50 euro väärtuses, tuleb kalkuleerida: kas lasta neil seal niisama olla või hakata LEI-koodi taotlema. LEI-koodi taotlemine jääb olenevalt teenusepakkujast 50-120 euro vahemikku, kuid enamjaolt tuleb see teenusepakkuja ise üles leida ja siis ingliskeelsed formularid ära täita. Säärase pisiinvestori jaoks on MiFid II nõude näol tegu omamoodi varade võõrandamise või arestimisega.

„Väärtpabereid omavad ettevõtted ilma LEI-koodita tehinguid teha ei saa. Väiksemaid investeeringuid omavatel ettevõtetel tuleks vaadata üle, et ega nad ei maksa väärtpaberite hoidmise eest haldustasu. Juhul kui maksavad, siis peaks arvutama, kas LEI-koodi tegemine ja aktsiate müük poleks kasulikum kui igakuise haldustasu maksmine. Samas LEI-koodi puudumine ei takista dividendide ja intresside laekumist kontole,“ nentis Sander Pikkel.

Tegelikult on LEI-koodi lõksus kogu ettevõtte konto: Swedbanki esindaja Maare Uus kinnitas, et kontot muidu sulgeda ei saa, kui aktsiad pole kontolt ära kantud (näiteks müüdud).

Millega tegu?

Alates 3. jaanuarist on LEI-kood kohustuslik juriidiliste isikute puhul, kes teevad tehinguid Euroopa Majanduspiirkonna kauplemiskohas (reguleeritud turul, mitmepoolses kauplemissüsteemis, OTFil) kaubeldavate finantsinstrumentidega.

LEI-koodi nõue tuleneb Euroopa Liidu tasemel kehtestatud finantsinstrumentide turgude direktiivist (MiFID II) ja tuletisinstrumente puudutavast määrusest (EMIR). Nende õigusaktide eesmärk on tagada globaalse finantsturu suurem läbipaistvus ja stabiilsus. Kuna LEI-koodi nõue on kohustuslik, siis ei ole tehinguid ilma selle koodita võimalik sellest aastast teha.

LEI-koodi nõue kohaldub järgmiste finantsinstrumentide kasutusele:

• börsiväliselt kaubeldavad tuletisinstrumendid – näiteks valuutad, aktsiad, intressi ja toorme derivatiivid (forward’id, swap’id, optsioonid);
• börsil kaubeldavad tuletisinstrumendid – näiteks optsioonid ja futuurid;
• finantsinstrumendid, millega on võimalik kaubelda Euroopa Majanduspiirkonna kauplemiskohtades – näiteks aktsiad, võlakirjad ja börsil kaubeldavad fondid (exchange traded funds, ETF).

Allikas: Swedbank