- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,63
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,63
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas sõjatööstuse õitsengust kasu lõigata?
USA valitsus ei ole ainuke, kes kaitse-eelarvet suurendab. Seda teevad ka teised riigid. Pakistani, Põhja-Korea ja Süüria tekitatud pinged pole kuhugi kadunud, pigem valab seal toimuv ainult õli tulle. See on pannud sõjatöösturite aktsiad kallinema.
Kuidas sõjatööstuse aktsiatele aga panustada?
Suurimad ettevõtted tegutsevad USAs
Laias laastus on investoritel kaks võimalust – kas valida üksikaktsiaid eraldi või panustada börsil kaubeldava fondi kaudu kogu sektorile.
Turuväärtuselt suurimad sõjatööstuse ettevõtted tegutsevad USAs ning need on Boeing, Lockheed Martin, General Dynamics Corp, Raytheon Co ja Northrop Grumman Corp. Oleme toonud välja kõigi ettevõtete tähtsamad näitajad, aga kindlasti tasub investoril uurida, kui suure osa firma käibest sõjatööstus tegelikult moodustab. Näiteks Boeingu puhul jääb see umbes kolmandiku juurde.
Hetkel kuum
Üksikaktsiate puhul võib positiivse aspektina välja tuua selle, et investor saab valida ettevõtte enda eelistuste ja soovide järgi. Samas on üksikaktsiate ostmisel risk suurem ning hajutamiseks on vaja osta mitu ettevõtet, mis paisutab jällegi teenustasusid.
Panusta kaitsetööstusele ETFi kaudu
Kui investor kaalub kaitsetööstuse aktsiatesse investeerimist, siis selle asemel, et eraldi aktsiaid kokku osta, võib panustada ka sektori börsil kaubeldavatele fondidele.
ETFid on investori jaoks veidi mugavamad, sest neid saab ühe lihtsa tehinguga osta, samamoodi nagu üksikaktsiaid. Börsil kaubeldavatel fondidel on ka see eelis, et sa ei pea konkreetseid ettevõtteid eraldi välja valima ning pead tegema ainult sektori analüüsi.
Allpool välja toodud ETFid on lennu- ja kaitsetööstuse aktsiate nii-öelda miniportfellid, mis on kaalutletult koostatud. Üksainus tehing võimaldab kokku hoida ka teenustasudelt. Miinusena võib välja tuua selle, et fondides pole ainult sõjatööstusega tegelevad ettevõtted.
Tegemist on kolme suurima ja tuntuima ETFiga, mis järgivad kaitsetööstuse aktsiaid. Kuna fonde on küllaltki vähe, siis on investoril piisavalt aega iga fondi eraldi analüüsida. Tähtis on vaadata teenustasusid, fondis olevaid aktsiaid ning hinnareaktsiooni turusündmustele.
ITA – iShares Dow Jones US Aerospace & Defense ETF
See ETF järgib indeksit Dow Jones U.S Select Aerospace & Defense, mis koosneb 33 aktsiast. Sinna hulka kuuluvad sellised ettevõtted nagu United Technologies Corporation, Boeing, Goodrich Corporation ja Lockheed Martin. Selles fondis on lennutööstuse aktsiaid umbes 59 protsenti ja kaitsetööstuse aktsiaid 41 protsenti.
PPA – PowerShares Aerospace & Defense ETF
See fond järgib indeksit SPADE Defense, mis koosneb 51 aktsiast. Suurimate ettevõtete hulka kuuluvad Honeywell International, United Technologies Corporation, Lockheed Martin ja Raytheon Corporation. Fondis on 80 protsenti tööstusaktsiaid, 16 protsenti IT-firmasid ning 4 protsenti materjalitootjaid.
XAR – SPDR S&P Aerospace Defense ETF
See fond järgib indeksit S&P Aerospace & Defense Select Industry, mis koosneb 37 aktsiast. Suurimate firmade hulgas on Goodrich Corporation, Spirid Aerosystems, Triumph Group Incorporated ja Honeywell International. Kaitse- ja lennutööstuse aktsiaid on 97 protsenti, ülejäänud on tööstusmasinate tootjad.
Geopoliitilised pinged on jätkuvalt teema
Võib öelda, et sõjatööstuse aktsiaid mõjutavad kaks suurt tegurit – kaitsekulutuste kasv ning geopoliitilised pinged. Mõlemad on viimase paari aasta jooksul olnud sõjatööstusele soodsad.
Uus aasta algas sellega, et Ameerika Ühendriikide valitsus süüdistas Pakistani terrorismiga võitlemisel topeltmängu mängimises. Põhja-Korea ja USA vahelised pinged ei ole kuhugile kadunud ning Lähis-Idas on jätkuvalt suur segadus.
Kõik need faktorid on pannud USA sõjatööstuse aktsiad kiiresti tõusma. Ei ole saladus, et suuresti on sõjatööstuse aktsiate kallinemise taga Donald Trumpi presidentuur.
Kõige suurem sõjatööstusele panustav ETF – iShares US Aerospace & Defense – on ainuüksi 2018. aastal kallinenud juba üle 5 protsenti. Mullu tõusis indeks lausa 34 protsenti ning ületas sellega Standard & Poor’s 500 indeksi 20protsendilist tootlust.
Võrreldes 2016. fiskaalaastaga kasvas USA kaitse-eelarve 2017. fiskaalaastal 10 protsendi võrra. 2018. fiskaalaastal, mis kestab 2017. aasta oktoobrist kuni 2018. aasta septembrini, ulatuvad Ameerika Ühendriikide kaitsekulutused 824 miljardi dollarini. Olgu öeldud, et siia juurde on lisaks kaitse-eelarvele arvestatud ka ISISega võitlemise jaoks tehtud eraldi eelarve ning muud institutsioonid, mis on otseselt kaitsetööstusega seotud.
Kasvav eelarve tähendab seda, et sõjatöösturid võivad oodata valitsuselt uusi mahukaid lepinguid. 2018. aasta esimesel päeval võitis näiteks Raytheon 333,4 miljoni dollari suuruse lepingu ja Boeing 193,6miljonilise lepingu. Kuna see trend jätkub terve aasta jooksul, siis see pakub tuge ka teistele sõjatööstuse aktsiatele.
USA ei ole aga ainuke – oma kaitse-eelarvet suurendavad ka Jaapan, India ja paljud Euroopa riigid. Seda just piirkonnas valitsevate pingete tõttu. Kuna Ameerika Ühendriikides on maailma suurim sõjatööstus ja küllaltki suur osa selle toodangust läheb ekspordiks, siis saavad sealsed ettevõtted kasu ka sellest, et teiste riikide kaitsekulutused suurenevad.
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele