3 põhjust, miks aktsiaturud jätkavad tõusu

Aktsiaturgude korrektsioonist on möödunud kuu ja suurem osa kaotustest on tänaseks tasa tehtud.

Enne kolmapäevast langust oli Dow Jonesi indeks alates 5. veebruarist tõusnud 700 punkti võrra ja Standard & Poor’s 500 indeksil on kõigi aegade rekordist puudu veidi üle 100 punkti. Nasdaq Composite, mille tõusu on juhtinud Amazon, Netflix ja Apple, jõudis esmaspäeval kõigi aegade rekordini.

Kas see tähendab, et korrektsioon on läbi saanud? Tõenäoliselt küll. Tõsi, minu kolleeg Mark Hulbert ja CFFRA Researchi analüütik Sam Stovall ütlevad, et me oleme me sisenemas presidendivalimiste tsükli perioodi, mis on ajalooliselt olnud aktsiaturgude jaoks kehvem. See võib tähendada, et turg on tunduvalt volatiilsem kui eelmisel aastal.

Turud lähtuvad aga jätkuvalt fundamentaalnäitajatest ning praeguse turu põhinäitajad näivad veel mõnda aega olevat väga tugevad.

Esimese faktorina võib välja tuua, et ettevõtete kasumikasv on olnud väga märkimisväärne. Finantsmeedias on see saanud üllatavalt vähe tähelepanu. FactSet Researchi analüütik John Butters tõi eelmisel nädalal välja, et 73 protsenti S&P 500 ettevõtetest teatas kasumist, mis ületas Wall Streeti ootusi. Tõsi, viimastel aastatel on see olnud küllaltki tavaline, aga sama kehtis ka käibe puhul – lausa 77 protsenti ületas ootusi. See on kõrgeim number alates 2008. aastast, mil FactSet hakkas andmeid koguma. Ettevõtete juhtkonnad on muutunud kasuminumbrite väänamisel järjest osavamaks, aga käibega ei saa seda teha.

See tähendab, et ettevõtete puhul on toimunud reaalne, orgaaniline kasv. Kasumid suurenesid neljandas kvartalis 14,8 protsenti, mis on parim näitaja alates 2011. aasta kolmandast kvartalist.

Nii kaua, kui kasumid jätkavad sellist kasvu – ja ma ei näe ühtegi põhjust, miks see ei võiks toimuda, sest majanduskasv on tugev ja maksureform annab hoogu juurde – peaks turud liikuma kõrgemale. FactSeti andmetest selgub, et S&P 500 12 kuu ettevaatav hinna ja kasumi suhe on 17. Viie aasta keskmine on 16 ja kümne aasta keskmine 14,3. Praegune näitaja on kõrgemal, aga see on pöörastest hinnatasemetest on asi kaugel.

Teiseks faktoriks on see, et intressimäärad on jätkuvalt madalal. Eelmisel kuul tekitas palju kära asjaolu, et USA 10-aastaste võlakirjade tootlus lähenes 3 protsendile. Mitmed gurud nagu Bill Gross ja Jeff Gundlach ütlevad, et see on tase, kus võlakirjade 35-aastane pulliturg saab läbi.

21. veebruaril jõudis tootlus 2,94 protsendini, aga pärast seda on see taandunud 2,83 protsendini. Jah, see on tunduvalt kõrgem kui 2,06 protsenti, mida me nägime septembris, aga ma hakkan muretsema siis, kui tootlus tõuseb tunduvalt üle 3 protsendi ja ka püsib seal. Senimaani võivad viimsepäeva ennustajad olla rahulikud.

Samal ajal tundub, et Föderaalreservi uus juht Jay Powell on kindlalt otsustanud, et jätkab oma eelkäija Janet Yelleni poliitikat. Jah, me võime sellel aastal näha nelja intressitõusu kui majanduskasv kiireneb ja ületab 3 protsendi taseme. See viiks intressimäärad aga 2,25-2,5 protsendi vahemikku, mis ei ole sugugi katastroofiline.

Varem või hiljem saavad Wall Streeti inimesed aru, et see näitaja ei tähenda maailma lõppu.

Kolmandaks tooks välja majanduskasvu, mis tundub tugev – see on 2 ja 3 protsendi vahemikus. Inflatsioon on aga jätkuvalt kontrolli all.

Jällegi – väga palju kära tekitas asjaolu, et jaanuaris kasvasid palgad (aastases võrdluses) 2,9 protsenti. Kardeti, et see annab inflatsioonile hoo sisse ning peagi saabub suur segadus.

Veebruaris oli palgakasv aga 2,6 protsenti ning USAs loodi juurde 313 000 uut töökohta. Teisipäeval teatas USA tööministeerium, et tarbijahinnaindeks tõusis veebruaris vaid 1,8 protsenti (eelmise aasta sama ajaga võrreldes). See oli veidi alla ootuste. Kas me juba lõpetame inflatsiooni pärast hammaste krigistamise?

Tugevad kasumid ja majanduskasv, madalad intressimäärad ning madal inflatsioon – mis on siin valesti? Tõsi, on asju, mille pärast tasub muretseda, aga praegu ei peaks investorid muretsema.