Analüütik soovitab investoritel Lätit ja Leedut uurida

Tema sõnul näeb LHV, et näiteks Leedus on üpriski soodne Šiauliu Bankas ning lisaks tasub lähemalt uurida Auga Gruppi, mille avalik emissioon lõppes eelmisel reedel. Tegemist on ühe Euroopa suurima mahepõllumajandustootjaga. „See emissioon märgiti täis ja õnnestus,“ ütles Danil.

Lätis soovitas ta tähelepanelikumalt vaadata väikseid kiirema kasvuga ettevõtteid, näiteks HansaMatrixit, mis on tema sõnul päris tugev elektroonikatootja ja eksportiv ettevõte. „Teine sarnane on üks väike orgaanilise kosmeetika tootja, mis on noteeritud First Northi nimekirjas – Madara Cosmetics,“ ütles ta.

Danili sõnul on Leedus ja Lätis rohkem ettevõtteid, mis on jäänud investorite suure tähelepanu alt välja, ja seetõttu on seal hinnatase madalal püsinud.

Selleks, et Tallinna börs nii-öelda kännu tagant välja saada, oleks Danili sõnul vaja börsile uusi ettevõtteid. „Ettevõtted võiksid kaaluda börsile tulekut kui uut kapitali kaasamise võimalust,“ lausus ta.

Danili meelest ei saa Balti turgu tervikuna pidada investorile väga soodsaks, samas ei ole see ka üle mõistuse kallis või mulli läinud. „Täiesti mõistlikud hinnatasemed, mille pealt võib pikaajalist kasumit teenida. Keskmised dividenditootlused jäävad 5 protsendi juurde, mis on maailma mastaabis väga korralik number,“ lausus ta.

Danili sõnul on Balti börsifirmad hakanud järjest rohkem dividendi maksma, mis on ühest küljest aktsionäridele hea uudis, aga teiselt poolt näitab, et kiire kasvu aeg on läbi. „Ollakse valmis rohkem üleliigset raha aktsionäridele laiali jaotama, kuna ei leia piisavalt atraktiivseid investeerimiskohti,“ nentis ta.

Järgmises kvartalis majanduskeskkonnas olulist muudatust Danili sõnul ei paista. Kuna üldine majandusseis on Baltikumis jätkuvalt tugev, majanduskasv korralik ja inflatsioon kontrolli all, siis läheb ka Balti börsifirmadel enam-vähem hästi, rääkis ta.

Samas on ohumärke, mis avalduvad ka firmade tulemustes, näiteks jätkuv surve palgakasvule, mis on ilmne kõigis kolmes Balti riigis. „See on mõningatel juhtudel valmistanud probleeme, nagu ka tööjõupuudus üldisemalt. Firmad ei ole leidnud piisavalt palju inimesi ja piisavalt madala palgaga, et kasvada soovitud kiirusel,“ ütles Danil.

Tema sõnul on LHV pisut mures kinnisvaraga seotud sektorite pärast. „Hinnakasv hakkab aeglustuma, mõnes võib ka kukkuda. Ehituses on see aasta tugev, aga järgmine võib olla ei tule enam nii ilus,“ ütles ta.

Kui näiteks Merko teeb sel aastal ilmselt parema tulemuse, kui algselt oodatud, siis tulevik on neil Danili sõnul veidi tumedam, kuna uusi lepinguid ei ole saadud loodetud mahus. „Kui praegused suured ehitused Lätis, Leedus ja ka Eestis lõpevad, siis kui lähemal ajal ei suudeta oma lepinguportfelli kiiremini kasvatada, tulevad järgmise aasta tulemused tõenäoliselt allapoole,“ ütles ta.