Kas Dow Jones võib päevaga 5700 punkti kukkuda?

1987. aasta 19. oktoobri aktsiakrahh oleks praegu võrreldav Dow Jonesi 5700 punkti suuruse langusega.  Foto: Shutterstock
Mait Kraun • 21 oktoober 2018

Dow Jonesi indeks võib järgmisel kauplemispäeval langeda 5700 punkti võrra. Võite arvata, et see on võimatu, aga nii see ei ole, kirjutab MarketWatchi kolumnist Mark Hulbert.

Järgnevalt avaldame täismahus Mark Hulberi arvamusloo:

Mõelge uuesti. 1987. aasta 19. oktoobril – 31 aastat tagasi – kukkus Dow Jonesi indeks ühe päevaga 22,6 protsenti. See on USA ajaloo suurim aktsiakrahh. Sarnane langus tähendaks, et Dow kaotab oma väärtusest ühe päevaga rohkem kui 5700 punkti.

Tõsi, aktsiaturgudel võib juhtuda sarnane asi, aga see ei tähenda, et see oleks tõenäoline. Aga suurem osa investoritest ei teadvusta, et sellised asjad on võimalikud.

Nad lollitavad ennast.

Mõni aasta tagasi avaldas Harvardi ülikooli rahandusprofessor Xavier Gabaix uuringu „Institutsionaalsed investorid ja aktsiaturgude volatiilsus“ (Institutional Investors and Stock Market Volatility). Uuringu koostamisel osales ka kolm teadlast Bostoni ülikoolist. Pärast aktsiaturgude ajaloo uurimist nii USAs kui ka mujal maailmas töötasid nad välja valemi, millega on võimalik prognoosida aktsiaturu krahhide sagedust pika aja jooksul.

1987. aasta langusega võrreldav kukkumine toimub valemi järgi keskmiselt iga 104 aasta tagant. Muidugi ei tähenda see, et taoline langus juhtub iga 104 aasta tagant. See on pikaajalise perioodi keskmine sagedus.

Võib ka homme juhtuda

Seega on võimalik, et taolist kukkumist me oma eluajal ei näe. Samas võib see ka täna juhtuda.

Mis põhjustab turukrahhi? Uurijad ütlevad, et kõiki turge domineerivad vähemal või suuremal määral suured investorid. Ja kui need investorid tahavad kõik samal ajal turult väljuda, siis turul toimub krahh. Vahet ei ole, mis on põhjuseks.

Uurijad usuvad seega, et me lollitame ennast, kui arvame, et pärast 1987. aastat kehtestatud regulatsioonid suudavad järgmist krahhi ära hoida. Kauplemist saab seisata ja kasutada muid trikke. Need võivad New Yorgi börsil ja Nasdaqil olla efektiivsed (kuigi paljud eksperdid kahtlevad selles), aga välismaistel börsidel noteeritud aktsiate müüki nad piirata ei saa. Ka aktsiaindeksite futuuride ja optsioonide müüki ei saa nad keelata.

Teisisõnu – maailma aktsiaturud on tihedalt seotud ja suures osas reguleerimata.

Väiksemaid krahhe pole pikalt olnud

Kusjuures uurijate valemit saab kasutada ka väiksemate krahhide sageduse prognoosimiseks. Ei ole üllatuseks, et tagasihoidlikumaid langusi toimub tihemini. 5protsendilisi päevaseid languseid peaks järgmise sajandi jooksul tulema 61. 10protsendilisi päevaseid langusi toimub 100 aasta jooksul keskmiselt 8 korda.

See tähendab, et keskmiselt toimub 5protsendiline langus iga 1,6 aasta tagant ning 10protsendiline langus iga 13 aasta tagant.

Eelmisest 5protsendilisest langusest on möödas lausa seitse aastat – viimati juhtus see 2011. aasta augustis. 10protsendilist langust pole turul toimunud juba 30 aastat.

Viimastel kümnenditel on aktsiaturg olnud tavapäratult rahulik. Tõsi, praegu ei pruugi see nii tunduda. Dow Jonesi jaoks on kolmekohalised langused muutunud tavapäraseks. Näiteks neljapäeval langes indeks 327 punkti. Turgude rahu on investorid mõneti ära hellitanud.

George Santayana on öelnud, et need, kes ei mäleta minevikku, kordavad seda.

Hetkel kuum