Rootsi kroonil kümnendi suurim langus
Üha nõrgenev majanduskasv, madal baasintress ja kaubanduspinged rahvusvahelisel areenil on teinud Rootsi kroonist tänavu ühe maailma kõige enam kaotanud valuuta.
Protsentides on Rootsi kroon langenud euro suhtes 3%, dollari suhtes ligi 4%. Rootsi ettevõtjad kardavad, et krooni nõrkusel on majandusele pikaajalised mõjud, vahendab Bloomberg.
Rootsi ettevõtjate assotsiatsiooni juht Gunther Marder, üks Rootsi majanduspoliitika suurimaid kriitikuid ütles väljaandele, et praegune keskpanga „dumping“ tähendab krooni jaoks majandust kahjustavat devalveerimisriski – nii nagu oli 1970ndatel ja 1980ndatel aastatel. „Konkurentsivõime, mille me nõrgalt kroonilt saame, on ainult illusioon,“ ütles Marder.
Assotsiatsiooni kuuluvast 70 000 ettevõtjast 28% ütles, et neid on krooni nõrkus negatiivselt mõjutanud. Importööride seas oli rahulolematuid lausa 71%. Kõige hullemini on valuuta nõrkus löönud jaesektorit.
Rootsi keskpank eitas, et nad meelega krooni nõrgestada püüavad. „Meie siht on olnud taastada usaldus inflatsioonisihti,“ ütles keskpanga esindaja Cecilia Skingsley. Ta lisas, et kuigi keskpank eeldas tugevamat vahetuskurssi ning juhtus hoopis vastupidine, oli põhjuseks keskpanga viga prognoosi metoodikas, mitte keskpanga püüded valuutat nõrgestada. Krooni nõrkus on Rootsis inflatsiooni kasvama pannud.
Võitjate poolel on aga näiteks Volvo, mis sai soodsast valuutakursist möödunud aastal 174 miljonit dollarit lisaks. Samas pole selle näol tegu vaid Rootsi ettevõttega – kuigi ta paneb masinad kokku Göteborgis, tulevad osad välismaalt. Ka SKF AB ootab esimeses kvartalis nõrgast valuutast lisatulu. Lisaks sellele meeldib nõrk kroon ka poliitikutele – osaliselt tänu suurenenud ekspordile oli majanduskasv 2018. aastal oodatust kiirem.
Kriitikud ütlevad aga, et krooni keerulised liikumised peletavad välisinvestoreid eemale. „Ma olen paljudelt välisinvestoritelt kuulnud, et nad peavad Rootsit investeerimiseks liiga keeruliseks pärast seda, kui on Rootsi keskpangalt kõrvetada saanud,“ ütles Nordea panga peaökonoom Annika Winsth.