Investor ja Äripäeva töötaja Liivi Kedelauk on nördinud, sest Swedbank jättis ta hätta, kui novembri algul selgus, et ta oma Hiina ettevõtte Huaneng Power Internationali aktsiaid enam pangas müüa ei saa.
Liivi Kedelauk on olnud aastaid Swedbanki privaatpanganduse klient. Kui aga päevakorda tuli Hiina aktsiate müügitakistus, jättis pank investori üksi.
Foto: Andras Kralla
"Kahjuks ei ole meie väärtpaberiosakonnal mingit täiendavat infot, mis võimalused on väärtpaberiga edaspidi," sai Kedelauk oma esimesele järelepärimisele vastuse Swedbanki privaatpanganduse haldurilt 2. novembril.
Hiina investeerimine on nagu kahe teraga mõõk: ühest küljest on investoril raske maailma üht suurimat majandust ignoreerida, teisest küljest muudab järjest jõulisem parteipoliitika riigi investorile väga ohtlikuks.
Ajad, mil Hiina majanduskasv ulatus 12–14 protsendini aastas ja SKP kahekordistus keskeltläbi iga kümne aastaga, on nüüd kindlasti läbi, kirjutab sinoloog, sisekaitseakadeemia teadur Märt Läänemets.
Möödunud aastal registreeris Läti oma seni suurima aastase välisinvesteeringute mahu, kaasates üle miljardi euro. Läti Investeerimis- ja Arenguagentuuri andmetel asus 31 suuremast investeerimisprojektist 20 Riias. Möödunud aastal ületasid Leedu investeeringud Eesti omi 40 korda.