Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Balbiino loob trende ning hoiab traditsioone

    Evald Rooma leidis, et jäätis ei tohi puududa üheltki perekonna lõunalaualt, väljasõidult ega peoltFoto: Erakogu

    Eestis jõudis viimasel hooajal poodidesse erakordne 300 uut jäätist – sellises hullumeelses tempos püsib vormis see, kes innovatsiooni ja traditsioone tasakaalus oskab hoida.

     Jäätisetootjad peavad ennast kogu aeg erksana hoidma.

     Kaido Salurand
    Balbiino jäätisevabriku juhataja
    Retseptid Onu Eskimo koduköögist
    Kui Evald Rooma ehk Onu Eskimo 1934. aastal laulupeo eel oma koduköögis esimese suurema jäätisepartii valmis tegi, et seda siis laulupeolistele pakkuda, oli tegu enneolematu kunsttükiga. Oma koduköögis 70-100 liitrit jäätist valmis teha, küpsetada ise kõik vahvlid ja peale selle veel ilma elektrita töötav külmkapp ehitada oleks tänapäeval ka päris suurele kodukohvikufännile päris suur väljakutse.
    “Sellisel ajal banaanijäätist pakkuda – inimesed ei teadnud banaanigi! See oli tollal eriti pöörane mõte. Püüame seda innovatiivsust hoida ja jätkata,” kirjeldab oma põhimõtteid Rooma järeltulija, Balbiino jäätisevabriku juhataja Kaido Salurand. Mullu kevadel 105aastasena surnud Rooma pärandas retseptid Balbiinole juba oma eluajal ning hoidis jäätisetootmisel alati oma terava pilgu.
    Eskimo jäätise välimüük Võrtsjärve ääresFoto: Erakogu
    Ettevõtlikkus ennekõike
    Rooma südikus ja tahtmine on samuti Balbiino jaoks suureks eeskujuks – kui teine maailmasõda ja Nõukogude võim vanameistri jäätisetootmise seisma panid, siis esimeste vaba turumajanduse aimduse peale 1980. aastate lõpus pani ta oma jäätisekioski Tartusse taas püsti. Kui euronõuded äri jätkamise võimatuks muutsid, pärandas meister oma retseptid Balbiinole. Balbiino vastas talle selle eest igakülgse tänuga.
    “Evald Rooma oli hästi äge mees ja on hästi hea meel olla olnud teda ka isiklikult tunda,” sõnab Salurand, kelle sõnul sai igal aastal käidud vanahärra sünnipäevadel. Kui Rooma füüsis pärast tema 100. sünnipäeva väsima hakkas, siis tegid uue põlvkonna jäätiseinimeste külaskäigud talle ikka rõõmu. “Tema 100. sünnipäeval lubasime, et toome tema banaanijäätise uuesti turule. Siis tuli temasse meeletu energia tagasi. Sama oli Eskimo kohviku rajamisega Tartus. “Vot, selle tahan ära näha!” ütles ta meile selle peale,” meenutab Salurand ja lisab, et väga südantsoojendav oli niimoodi häid uudiseid viia.
    Suurt osa magusasõpru viibki jäätiseleti ette armastus traditsioonide ja klassika vastu. Kodumaine koorest tehtud vanillijäätis on jätkuvalt konkurentsitu lemmik.
    “On inimesi, kes võtavad letist alati vaid Vanilla Ninja jäätist. Nad teavad, et see peab seal olema ja olema selline, nagu ta alati olnud on. Muuta me seda kindlasti ei kavatse, sest head asja tuleb hoida.” Muuseas Vanilla Ninja jäätis ei olegi kaasaja laste jaoks enam muud kui jäätis, sest sellenimelisest bändist pole tänapäeva lapsed kuulnudki.
    Eskimo jäätisetööstuse reklaamFoto: Erakogu
    Elektrivaba külmiku leiutaja
    Rooma pidi peale jäätise omal ajal leiutama ka jäätise külmas hoidmise viisi. Selleks mõtles ta välja ja lasi Saksamaal ehitada topeltseintega külmiku, milles hoidis temperatuuri miinustes järgmine nipp: kui panna kilo jää kohta 200 grammi soola, siis jää sulades saab sulavesi alla 20 kraadi külm. Tänapäeval seisavad Rooma külmamasinad Balbiino jäätisemuuseumis ja uusi pole tarvis leiutada. Kuid sellest ja armastatud bändi- ja banaanijäätise elus hoidmisest siiski tänapäeval ei piisa. Arvestatav hulk inimesi käib igal kevadel ringi ja vaatab, mida uut jäätiseletis on. Eesti poodidest võib kokku leida 800 erinevat jäätisesorti ja uued maitsed tulevad peale kiirmoe tempos ja see tähendab, et jäätisetootja peab kogu aeg jälgima ja arvestama toiduainetööstuse trende.
    “Jäätiseturg on hästi põnev – toodete pöörlemine käib meeletu tempoga. Tootearendus on märksõna, mida tähtsustame väga palju,” kinnitab Salurand ja lisab, et möödunud hooajal tuli turule 300 uut jäätist. “Hullumeelne tempo. Aastatega on see arv kasvanud ka selle arvelt, et kaubandusketid tahavad eristuda ja toovad ise ka jäätiseid maale. Jäätisetootjad peavad ennast kogu aeg erksana hoidma.” Kindlasti ei piisa enam sellest, et tood igal aastal turule uue maasika ja vaarika maitse, vaid selle juurde käib ka tehnoloogiline areng. Ja ka meeldivalt üllatavad õppetunnid.
    “Näiteks, kui paar aastat tagasi hakkasime ise sorbette ehk Smuutikese kaubamärki tegema, siis eeldasime, et tegemist on pigem nišitootega. Arvasime, et seda nullprotsendise rasvasiasldusega vähemmagusat toodet ostavad naisterahvad, kes püüavad saledat joont hoida,” kirjeldab Salurand mõttekäiku. “Eksisime. Sihtgrupp on suurem.” Tuli välja, et tervislikuma moega taimset magustoitu tahavad noored, vanad, naised ja mehed. “Pead olema nõksuke ees ja tabama ära, mis on hetkeline hullus ja mis võiks olla pikaaegne. Taimetoiduteema tuleb kindlasti suure hooga peale ja Smuutike neile ka sobib,” sõnab Salurand.
    “Suure tootjana on probleem see, et meie miinimumkogus on 200 000 tükki. Peame eeldama, et toodet aasta jooksul vähemalt 200 000 tükki ostetaks – peab olema piisavalt eriline, et teda tahetaks osta, ja piisavalt tavaline, et ei kardetaks osta. Saksamaa kliendi jaoks oleme katsetanud isegi porgandi-nisuidu jäätist, aga Eesti turule midagi nii ekstratervisklikku veel tuua ei julgeks.” Salurand lisab, et õnneks on nii eriliste asjade jaoks meilgi olemas turgu rikastavad väiketootjad.
    Toiduainetööstuses on kasvav trend suure proteiinisisaldusega toodete arendamine. “Inimesed teevad rohkem sporti ja on füüsiliselt aktiivsed. Sellise elustiili puhul tuleb jälgida, et keha saaks piisavalt valku. Meie turul on veel palju ruumi proteiinidessertidele,” räägib Salurand, kelle sõnul pole magustoidutootjad sugugi alla andnud ja leppinud enese paigutamisega dekadentliku naudingu sektorisse.
    Vahvlitorude valmistamineFoto: Erakogu
    Trennifännidele valgujäätist
    “Miks üldse peab punnitama selle nimel, et oleks vähem rasva, vähem suhkrut ja rohkem valku? Me tahame ikka väga mahtuda sinna toidupüramiidi viisakamasse otsa. Et magustoit ei oleks ka nii suur patt,” sõnab ta. “Mida teadlikumad on inimesed ja mida rohkem nad endale piiranguid seavad, seda rohkem peame pakkuma seda, mida nad tahavad. Aga olen päris kindel, et Vanilla Ninja tarbija ei kao ka kuhugi.” Maiate inimeste allesjäämisest räägib ehk ka sellesuvine maitseinnovatsioon – Imre Kosega koostöös tehtud magustoitudest inspireeritud gurmeejäätiste sari ja selle edu.
    Üldiselt on rusikareegel, et kolme suvekuuga müüakse sama palju jäätist kui ülejäänud üheksaga. Hooaeg hakkab kevadel esimesel päikeselisel päeval – pange tähele, mitte soojal, vaid päikesepaistelisel. “Eelmine suvi oli küll vilets, aga jäätist inimesed sõid ikka – koguturg kasvas ja Balbiino kasvas rohkem kui koguturg,” sõnab Salurand.
    Maris Meiessaar[email protected]
    Kolm aastat tagasi aripaev.ee avaldatud video:
    REKLAAM
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Parima juhi konkursile esitati rekordiliselt üle 100 tippjuhi Vaata täisnimekirja
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Nädala lood. Eestlased hulluvad Hispaania kinnisvaraäri järele, kutsehaigus tõi firmale ootamatu nõude, suur tehas läks Lätti
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.