Taastuvenergial töötav eeskuju

Artikkel

Sajanditaguse ettevõtluse suurkujud

Ettevõtlik Eesti 100

Eesti tänane haruldus – oma nime all eksportija

- Erilehed ST
- 21. veebruar 2018 kell 21:01
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Taastuvenergial töötav eeskuju
Mayeri ehitas mullu oma Tabivere tehase veerde päikeseenergiapargi, mis katab ettevõte elektrivajaduse täielikult.Foto: Mayeri Industries
Mayeri peseb sõnalt “kodukeemia” järjekindlalt halba kuulsust maha – ehitades päikeseenergia jaama, müües prügiveofirmadele prügi tagasi, pälvides ülirangetele nõuetele vastavaid ökomärgiseid. Ja vastupidiselt enamikule firmadele räägib oma klientidele, et ärge tarbige üleliia.
Richard MayerFoto: Tallinna Linnaarhiiv
Richard Mayer
Baltisakslane Richard Mayer on Eesti keemiatööstuse rajaja. 1889. aastal asutas ta ettevõte, mis hakkas piimatööstusele tootma või- ja juustuvärve. Neid vajati, et muuta toodang eksporditurgudel atraktiivsemaks. Seni sisseostetud värve otsustas Mayer ise tootma hakata. 20. sajandi alguses tegutseti suures tehasekompleksis Tallinnas Lillekülas, kus toodeti ehitusvärve, lahusteid, puhastusvahendeid jpm. Eesti iseseisvusperioodil sattus ettevõte raskustesse, selle vara müügi pinnalt kasvasid suurest Mayerist välja paljud väikesed keemiatootjad. Mayeri järglaseks pidasid end nõukogudeaegne tootmiskoondis Flora ning tänapäeval tegutsevad OÜ Flora Kaubandus ja Mayeri Industries AS.
Aastast 1889, mil baltisakslane Richard Mayer asutas Eestisse esimese keemiatööstuse, millest hiljem sai RAS Flora ja veel hiljem Mayeri Industries ning kust nüüd tuleb suur osa kodumaist kodukeemiat, on möödas palju aega. Mayeri turundusjuht Dagmar Kork sõnab, et Mayeris ollakse pika ajaloo üle uhked. Külalistele meeldib kuulda, et firma on asutatud Eiffeli torni ehitamise aastal ja ka tööd tehakse taseme poolest sama vingelt. Tänane keemiatööstus on siiski midagi muud kui toonane ja võitleb väga tugevalt selle nimel, et paljukirutud “keemia” kellelegi liiga ei teeks.
“Et keemiatööstus on natuke halva kõlaga, siis tahamegi teha seda võimalikult vastutustundlikult. Oleme väga palju teinud keskkonnaalaseid investeeringuid ja muutume üha keskkonnasõbralikumaks ettevõtteks,” kinnitab Kork ja toob seejärel mitu näidet.
Kui seni sai öelda, et vabriku soojus saadakse nullemissiooniga bioenergiast, mis tuleb katlamaja kütmisest kohalikelt saadud hakkepuiduga, siis novembrist lisandus neile võimsam energiaallikas. Nimelt sai tähistada Tartumaale Tabiverre vabriku veerde rajatud päikesepargi valmimist. Vabriku kõrvale hektari suurusele alale püstitatud 80 päikesepaneeli koguvõimsus on 200kW ja see katab ettevõtte üldise elektrivajaduse täielikult. “Saame nüüd julgelt väita, et meie tooted on toodetud 100% taastuva energia baasil,” on Kork rõõmus, kui selgitab, et Mayeri energeetiline sõltumatus on nüüd täielik, aga see ei ole kõik.
“Lisaks energiale on meil oma veepumbajaam. Ka vee saame ise kätte ja oleme täiesti sõltumatud,” sõnab ta ja jätkab jäätmejaama kirjeldamisega. “Me ei viska midagi ära. Kogu tekkiva prügi – näiteks plastid – pressime ise kokku ja müüme prügifirmadele maha. Kui varem pidime prügifirmadele maksma, et nad viiks meie prügi ära, siis nüüd müüme prügi, mis on juba sorteeritud ja töödeldud. Peale selle on meil papilõikurid ja papipressid. Saame papi sobivasse mõõtu lõigata ja taaskasutada,” selgitab Kork. Arutut raiskamist Mayeris ei toimu.
Tarbekeemia tootmiskoondise Flora töötaja töötamas pulbriliste ainete villimise ja pakkimise automaadil 1969. aastal.Foto: Rahvusarhiivi Filmiarhiiv
Pidage pesuvahendiga piiri
Raiskamisvastast põhimõtet soovib Mayeri juurutada ka oma klientide kodudes. “Inimesed kasutavad liiga palju pesupulbrit või -geeli. Vaja on tunduvalt vähem pesuvahendit, kui inimesed arvavad,” õpetab Kork. Kui doseeritakse üle, siis jäävad pesuained kangasse, mis tähendab, et need on inimesel kogu aeg ihu vastas ja see ärritab nahka. Samas äravooluveega satuvad need liigsed ained keskkonda. Kui doseerida õigesti, siis ei ole see probleem nii suur. “Ei vaadata pakendilt doseerimisinfot, vaid valatakse tunde järgi sahtel täis ja käib küll. Teine asi on, et arvatakse, et pesu peab vahutama – kui ei vahuta, siis ei saa puhtaks. Nii ei ole, see on väga vale arusaam,” selgitab ta ja ärgitab inimesi pakendil olevaid juhiseid lugema. Kork meenutab, et kui ta sektorisse tööle tuli, arvati, et mida tugevam lõhn, seda tõhusam vahend, kuid ka seal ei ole seost, sest lõhnaainetel puhastusomadusi ei ole.
“Keskkond on meile tähtis, tahame, et kasv tuleks meile uutelt turgudelt, mitte selle arvelt, et inimesed hakkavad arutult üle tarbima,” kinnitab Kork. “Ohutu sinule, ohutu keskkonnale – see on meie sõnum, mis kannab kogu meie tootmise ja meie brändide mõtet.” Üks asi, mille üle Mayeris uhked ollakse, on see, et tänu pesugeeli täitepakendite välja töötamisele toovad inimesed nüüd palju vähem kõvast plastikust kanistreid koju.
Mis aga märgistesse puutub, siis ka siin on rahva harimise koht. Mayeri on eesmärgiks võtnud viia oma tooted vastavusse nii Põhjamaade kui ka Euroopa Liidu ökomärgisega. Kork nendib, et turul on märgiseid palju – igaüks saab endale justkui kleepeka pakendi peale disainida. Tulemus on aga see, et tarbija ei tee vahet teaduspõhjaga akrediteeritud sõltumatul kontrollmehhanismil ja niisama kenal disainielemendil.
Mayeri tegi septembris oma ajaloo suurima investeeringu ja soetas pesugeelikapslimasina, millest tulevad välja kolmekambrilised ökomärgistatud kapslid.Foto: Mayeri Industries
Usalda lille ja luike
“Paljud tarbijad küll tahavad olla roheliselt mõtlevad, aga süvitsi ei minda. Arvatakse, et öko on see, kui sul on kartongist pakend, mis näeb kena välja, aga kas ta on ka kontrollitud ja kas tal on akrediteeritud märgis peal, seda nii väga veel ei teata.” Kork selgitab, et tegelikult on Euroopas ainult kaks esimese kriteeriumi ökomärgist: Euroopa Liidu ökolill ja Põhjamaade luigemärgis. “Need on kõige karmimad ja sõltumatute asutuste välja antud. Neid tasub usaldada,” selgitab Kork ja kinnitab, et nüüdseks on suur osa Mayeri tooteportfellist ökomärgistatud ja protsess jätkub.
Kork möönab, et sisult on luik ja lill küllaltki sarnased – vahe tuleb sisse, kui hakkad eksporti sihtima. “Soomes, Rootsis, Taanis on Põhjamaade luigega ökomärgis rohkem tuntud,” põhjendab ta ja lisab, et kuna Mayeri tegutseb öko ja sensitive’i nišis ning ka välimuselt ollakse väga Skandinaaviapärased, siis on Mayeril lihtsam minna Ida-Euroopasse kui Skandinaaviasse. “Skandinaavias on palju sarnaseid tooteid ja raske eristuda. Ida-Euroopas on see nišš vähem kaetud ja lihtsam siseneda,” sõnab Kork ja lisab, et on kuulnud küll seda juttu, et Ida-Euroopas saab müüa ainult värvilisi tugevalt lõhnastatud tooteid, aga et allergikud, tundliku nahaga inimesed ja lastega pered on ka nendes riikides olemas, siis ei pea see tegelikult paika. “Terviseteadlikkus ja ka keskkonnaalane teadlikkus tõuseb, tunneme seda väga tugevalt,” on ta rahul.
Keskkond on meile tähtis, tahame, et kasv tuleks meile uutelt turgudelt, mitte selle arvelt, et inimesed hakkavad arutult üle tarbima.
Dagmar Kork
Mayeri turundusjuht
Mayeri toodangust suur osa läheb müüki private label’ina, oma kaubamärkide all müüakse ligikaudu 40% kaubast. Oma rivaalideks, kellelt turuosa napsata, peab Mayer maailmatuntud hiiglasi – Procter&Gamble ja Henkel.
Et maailmanimedest ettepoole tõusta, tegi Mayeri oma ajaloo suurima, miljonieurose investeeringu, mis septembris ka vilja hakkas kandma. Nimelt hangiti pesugeelikapslite masin ja töötati välja retseptid, sest pesukapsliäri on turul uudne, keeruline ja tõusev. “Enamik kapsleid turul on ühekambrilised, meie kapslid on kolmekambrilised ja neid küsitakse ka just private label’i puhul palju,” selgitab Kork ja märgib, et lisaks on Mayeri kapslid ökomärgistatud.
Maris [email protected]
Artiklid