Artikkel
  • Mindworks: tarkvaraprojekti edu võti on kliendi äri mõistmine

    Tellija jaoks on tarkvaraprojekt korda läinud siis, kui arendaja on tema ärivajaduse rahuldanud. Üle 25 aasta eriilmelisi tarkvaralahendusi loonud Mindworks Industries teab, et sirgelt tellija spetsifikatsioonile vastava tarkvara kirjutamine ei pruugi seda paraku alati tagada.

    Foto: Iris Kivisalu
    „Tellija ärisse süvenemine ja tema eesmärkidest aru saamine võimaldab toota paremat tarkvara kui ainult tellija poolt selgelt väljendatud soovidest juhindumine. Lisaks võimaldab tellija äri enda jaoks lahti mõtestamine toota tarkvara oluliselt efektiivsemalt,” ütleb ettevõtte üks asutajatest Kaspar-Patrik Loit. Viis aastat tagasi Mindworksiga liitunud tegevjuht Martin Arva lisab, et tarkvaraarendaja peaks alati endale selgeks tegema, mida klient tegelikult saavutada tahab. „Meie töö pole lihtsalt koodikirjutamine. Suur osa sellest on teenuse või protsessi disain, sukeldume kliendi probleemi sisse. Vaid nii saame luua lahendusi, mis parandavad oluliselt kliendi äriprotsesse.”
    Ettevõtte äriprotsesside digitaliseerimine on reeglina suur ettevõtmine ja seda toetava tarkvara tellimine võib olla vägagi keerukas ülesanne. Kogenud tarkvaratellijat kohtab harva. Ei saa eeldada, et mõne muu valdkonna inimene seda valdaks tasemel, mis tagaks parima lahenduse. „Klient ei pea olema kursis arendajate töö eripäradega ega mõtlema arendaja eest, kuidas mingeid asju teha,” jätkab Arva. “Piisab, kui klient jagab meiega, millise tulemuseni ta jõuda soovib. Klient peab saama oma äri efektiivselt ajada ja kasumit teenida. Selle sihi tulemuslikuks toetamiseks tuleb kogu arendustiimil mõista kliendi äri spetsiifikat. Klient usaldab meile tegelikult ju oma äriprobleemi lahendamise.”
    Mindworksi roll on aidata klienti formuleerida oma äriprobleemi nii, et selle alusel saab hinnata ärivajaduse rahuldamisega kaasnevat tulu ja sellele tuginedes pakkuda välja sobiv tehniline lahendus. Tihti pole näiteks mõistlik automatiseerida kõiki protsesse, mis tellija esialgu on plaaninud tarkvaralahendusega katta. Ka siin kipub kehtima 80/20 reegel: viimase viiendiku peale võib minna 80% eelarvest. „Siinkohal oleme väga pragmaatilised. Tarkvara pole mõtet kirjutada lasta selleks, et kogu ettevõtte tegevuse digitaliseerimine tundub äge,” mainib Loit. Tema sõnul on Mindworks võtnud eesmärgiks rajada rada läbi äri ja infotehnoloogia vahelise piiritsooni, et hõlbustada ettevõtetel oma igapäevast äritegevust digitaliseerimise kaudu efektiivsemaks muuta.
    Mindworks Industries üks asutajatest Kaspar-Patrik Loit.Foto: Iris Kivisalu

    Tarkvara peab olema suunatud kasutajale

    Loit jätkab: „Tahame arendada tarkvara, millest meie kliendile ka päriselt kasu sünnib. Tarkvara tellimisel võib tulla üllatusena, et arendaja ei oota oma kliendilt põhjalikku tehnilist ülesandepüstitust, vaid tahab pigem nende äri lähemalt tundma õppida. Meie kliendid hindavad kõrgelt, et püüame läheneda ülesandele tellija vaatenurgast ja mõista, millist ülesannet tellitav tarkvara tegelikult täitma peab hakkama ja kuidas see kasutajate tööülesannetega haakub.”
    Disain on osa Mindworksi DNAst. Põhjus selleks peitub Mindworksi ajaloos. Alustati üheksakümnendate lõpul ju veebilehtede disainimisest. Toona tehtud tööde hulgast leiab Baltikumi esimese internetipanga kasutajaliidese, Eurovisioni lauluvõistluse kodulehe ajast, kui Eesti seda korraldas, ja Vabariigi Presidendi ametliku kodulehe. See, et tänaseks on põnevate projektide kaudu kujunetud tarkvaraarendajaks, ei ole disaini osakaalu vähendanud ja elegantseid lahendusi klientide poolt püstitatud väljakutsetele otsib Mindworks endiselt. Eeskujuliku kasutajakogemuse eest vastutab ettevõttes staažikas ja diplomeeritud disainer, kes liitus Mindworksiga ammu enne, kui termin „kasutajakogemus” laiemat kasutust leidis.
    Visuaalse disaini kõrval on vähemalt sama oluline teenuse ja protsessi disain. Head lahendused sünnivad kliendiga tihedas koostöös. Tihti annab äriprotsesse digitaliseerimise käigus oluliselt optimeerida või lõppkasutaja jaoks mugavamaks muuta. Vahel aga on protsessi muutmine suisa digitaliseerimise eelduseks. Reeglina pole selliste muudatuste tegemiseks ühte ja ainuõiget lahendust. Igal võimalikul lahendusel on oma efekt ja hind. Siin on arendajal ülimalt oluline aru saada erinevate lahendusvariantidega kaasnevate plusside ja miinuste mõjust tellija ärile tervikuna. Valiku võimalike variantide vahel peab tegema küll tellija. Arendaja roll on aidata tellijal teha teadlikke ja kaalutletud otsuseid.

    Tunnipõhine arveldamine paneb arendaja rohkem kaasa mõtlema

    Maailm on pidevas muutumises, äriprotsessid ja -vajadused koos sellega. Tellija äri ei juhindu tarkvaraprojekti algfaasis paika pandud lähteülesandest, pigem peab tarkvaraprojekt kohanduma muutuva keskkonnaga. Agiilsete arendusmeetodite usku Mindworksi kogemusel võib projekti skoop töö käigus areneda või teha koguni täieliku kannapöörde. „Klassikalistele tarkvarahangetele iseloomulik jäik ülesandepüstitus ja sellele vastav kivisse raiutud eelarve ei toeta tellija tegelikke vajadusi rahuldava tarkvara arendamist,” nendib Loit.
    Arva sekundeerib: „Fikseeritud eelarve puhul on win-win-lahendus väga ebatõenäoline. Klassikalise hankemenetluse puhul eelarvestab arendaja võimalikult suure ettenägematuse varu ja võitleb arenduse käigus ta iga muudatusettepaneku vastu, mis võib eelarve lõhki ajada. Paraku ei taga ka see 100%, et eelarves siiski püsitakse.”
    Mindworks Industries tegevjuht Martin Arva.Foto: Iris Kivisalu
    Mindworks arveldab oma klientidega aeg-materjal põhimõttel. Projekti iga etapi eel hinnatakse küll tööde ajalist mahtu, kuid arveldamine käib reaalselt töö peale kulunud aja alusel. „Tunnipõhine arvestus annab vabaduse projekti käigus suunda muuta ning näiteks funktsioone juurde lisada või maha võtta,” selgitab Loit. „Projekti käigus eesmärgid täpsustuvad ja tellija oskab tihti prioriteete paremini sättida, mida rohkem projekt lõppeesmärgile läheneb. Fikseeritud skoobi ja eelarvega projektide puhul on selliseid korrektuure keeruline teha.”
    Arva lisab, et riigihangetel ettevõte reeglina ei osale, sest seal tuleb eelarve fikseerida. „Fikseeritud eelarve puhul kaob arendajal õige pea motivatsioon kliendiga kaasa mõelda, sest lihtsam teha seda, mida klient küsis. Meie tahame teha lahendusi, mis on kliendi ärile kasuks,” selgitab ta. „Mõistlike etappide kaupa on tulemuslikum probleeme lahendada. Iga etapp peaks valmides andma kliendile ärilise väärtuse. Sellel on meie filosoofias oluline koht. Läbi selle tekib kogu meeskonnal tunne, et meie töö on mõtestatud.”
    Nii on lõviosa Mindworksi kliente väiksed või kesksuured ettevõtted, kus tarkvaraprojektil on konkreetne tellija ja digitaliseerimisest sündiv kasu on tellija jaoks selgelt hoomatav. Sellise tellija puhul on agiilne koostöö ka päriselt võimalik. „Väga suurte klientide puhul kipub otsustamine kliendi organisatsioonis takerduma ja harvad pole olukorrad, kus projekti lõpus on ainult tarkvaraarendaja see, kes mäletab, miks projekti üldse tegema mindi,” muigab Loit.

    Kvaliteetne tulem eeldab seda, et kollektiiv on ühe asja eest väljas

    Ettevõtte juhid usuvad, et tarkvaraarendus on loominguline tegevus. Arva sõnul tuleb hea tulemuse saavutamiseks arendajatele anda huvitav ülesanne, piisavalt autonoomiat ja võimalus võtta vastutus oma loomingu eest. Sama põhimõte kehtib kusjuures nii arendusmeeskonna sees kui ka tellija ja arendaja vahelises suhtes. „Töö peab olema mõnus. Inimene võiks ärgata hommikul tundega, et tal on põnev päev ees,” räägib Arva. „Meil töötavad väga erinevad inimesed. Oluline on, et sel kirjul seltskonnad on hea omavaheline klapp.”
    „Meie töökeskkond on liberaalne, juhtimine lame,” lisab ta. „Tegevjuhina tegelen kõigi administratiivasjadega, et töötajad nendega tegelema ei peaks. Töötamise aja ja koha suhtes oleme paindlikud ja anname inimestele vabad käed teha tööd maamajast või kasvõi Kanaaridelt. Suhtlusvahendid selleks on ju olemas. Lisaks oleme palju panustanud peresõbralikkusele, ühisüritustele ning tervisetoetustele läbi ravikindlustuse ja sporditoetuse. Ja on veel üks oluline asi, mida kõik teavad: kolleegidelt on alati midagi õppida!”
    Foto: Iris Kivisalu
    Tarkvarainsener Timmo hindab Mindworksi töötamisel paindlikku tööaega ja avatud suhtlemist nii meeskonna kui ka klientidega. Lisaks meeldib talle, et tööandja arvestab arendajate ideedega ning on vaatamata ettevõtte vanusele justkui start-up’ilik kokkuhoidev butiikettevõte. Vanemarendaja Kristina tunnistab, et tal pole aastate jooksul olnud ühtegi igavat projekti. „Mulle meeldib, et me lahendame ettevõtete jaoks reaalseid ja olulisi probleeme. Töö on sujuv, sest meeskond töötab hästi, peaaegu nagu loeksime üksteise mõtteid,” ütleb Kristina.

    Ettevõtte start-up-inkubaator aitab luua äriideest korraliku toote

    Üle veerandsaja aasta väga erinevate ärivaldkondade vajadusi rahuldavate tarkvaraprojektidega tegelemist on andnud Mindworksile kogemuspagasi, mille baasilt on loodud oma start-up-inkubaator. Loit avab selle tausta: „Maailmas on palju tarkvarapunte, kes lähevad südikalt murdma üht või teist nende poolt tajutavat ärilist probleemi. Tihti ei tea nad sellest probleemist piisavalt palju, et päris kasutajates tracktion’it tekitada ja peavad seetõttu väga pika teekonna läbima enne, kui saavutavad läbimurde. Kui nad seda üldse saavutavad. Samas näeme me palju nutikaid ettevõtjaid, kes on leidnud oma äris mingi nurga, mille peale võiks ehitada tarkvara, mis oleks kasulik paljudele sarnase valdkonna ettevõtetele. Paraku puudub neil tarkvaraarenduse ja -tootestamise kogemus. Usume, et oleme selleks hea partner.”
    Inkubaatori loomiseks andis tõuke Mindworksi edukas spin-off Orion Governance, millest on tänaseks kasvanud rahvusvahelise kliendibaasiga ettevõte peakontoriga San Franciscos. „Seal olime esialgu just nimelt selle südika tarkvarapundi rollis,” muigab Loit. „Ameeriklased tõid äripoole teadmise.”
    „Tootestamise kogemusega ettevõtteid on vähe,” räägib Arva. Tarkvara tootestamise kogemus on Mindworksil ettevõtetele suunatud töötajate oskusvastavuse ja koolitustegevuse haldusvahendi Edutizer arendamisest. Lisaks on tarkvarateenuseid tootestatud ka mitmele kliendile. „Ettevõttesiseseks kasutamiseks mõeldud tarkvara ja toote või teenusena müümiseks mõeldud tarkvara arenduse võrdluseks võib paralleele tõmmata erinevusega ettevalmistöös, mis vajalik käsitööna valmistatud prototüüptoote ja tehases toodetava masstoote tootmiseks,” selgitab Loit.
    Arva sõnul on inkubaatori roll laiem kui lihtsalt arenduskogemuse ja -võimekusega abistamine. „Selles mõttes ei erine tootearendus kuidagi konkreetse kliendi mure lahendamisest: kõigepealt tuleb probleemist aru saada ja siis leida sellele võimalikult optimaalne lahendus. Suudame aidata äriideest genereerida töötava teenuse, aitame turundamises ja raha kaasamises. Aga kaasa lähme me kliendi ideega ainult siis, kui see on huvitav ja vajalik.”
    Lisaks näeb Mindworks enda rolli äriideega founder’ite koolitamisel toote omanikuks. „Nagu iga asi, vajab ka toode või teenus kindla käega omanikku. Muidu jookseb ta lihtsalt käest ära. Direktori teenust saab veel sisse osta. Omaniku rolli paraku sisse osta ei saa,” lisab Loit.

    MINDWORKS INDUSTRIES OÜ

    * Tegutseb aastast 1997.

    * Tegevus: tarkvaralahenduste disain, arendamine ja sellealane konsultatsioon

    * 2022. aasta lõpu seisuga 21 töötajat

    * 2022. aasta müügitulu kerkis aasta varasemalt 1,47 miljonilt eurolt 1,73 miljonile eurole. Kasumimarginaal oli aastal 2022 18,98%.

    * Kliendid: Compensa Vienna Insurance Group, Estonian Business School, Viru Keemia Grupp, PK Terminal, Figure Baltic Advisory, Statistikaamet, Footbalance, Storeverse jne

    * Peamine ekspordiriik on Soome.

  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Nädala lood: vahetusid juhid, müüdi ärisid ja mõtted kaitsetööstuse osas Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Villu Zirnask: üle poole ESGst on udukudumine. Saatana advokaadid au sisse!
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Nädala lood: vahetusid juhid, müüdi ärisid ja mõtted kaitsetööstuse osas Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Soome valmistub müüma osalust neljas firmas
Soome valitsus teeb parlamendile ettepaneku vähendada riigi osaluse limiiti neljas ettevõttes – lennujaamafirma Finavia ja raudteetranspordifirma VR osalus väheneks seniselt 100 protsendilt 50,1 protsendile, gaasifirma Gasumi ja postifirma Posti osalus väheneks seniselt 50,1 protsendilt 33,4 protsendile.
Soome valitsus teeb parlamendile ettepaneku vähendada riigi osaluse limiiti neljas ettevõttes – lennujaamafirma Finavia ja raudteetranspordifirma VR osalus väheneks seniselt 100 protsendilt 50,1 protsendile, gaasifirma Gasumi ja postifirma Posti osalus väheneks seniselt 50,1 protsendilt 33,4 protsendile.