• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Investor Toomas: mida peab teadma ühisrahastusega laenuplatvormidest?

    Eesti euro.Foto: Andras Kralla

    Ühisrahastusplatvormid on võrreldes teiste laenuteenustega kõvasti efektiivsemad, paremini ligipääsetavamad ning toovad klientide ja investoriteni lihtsamaid lahendusi ja valikuid – nii arvati investeerimispaneelil „Inimeselt inimesele laenamise riskid ja võimalused“.

    Kuigi see kasvav investeerimisvaldkond on mulle küllaltki võõras, otsustasin siiski Telliskivi loomelinnaku Vaba Lava ruumides Investeerimisklubi poolt korraldatud üritusel koha sisse võtta. Nagu paneeldiskussioonil selgus, võib ärimudel, mille abil kogutakse kokku investorite raha ning laenatakse see mõõduka intressiga välja, küll kasumlikuks osutuda, kuid seda ainult õigesti talitades.
    Pikaajaline investeering nõuab usaldust
    Põhilise nõuandena investorile jäi kõlama, et tulu saab teenida vaid rahaga, mille kaotamist inimene endale lubada võib. Ühisrahatusplatvormide puhul on võimalik, et investeeringud hakkavad tulu teenima alles mitme aasta pärast ning seetõttu pole mõtet sinna raha paigutada sellel, kes ei suuda magada teadmisega, et see võib lühiajaliselt ka oodatust kiiremini kaduda.
    Selleks, et oma raha mitmeks aastaks kellegi kätte usaldada, tuleb investor Kristi Saare sõnul teada, milline on ettevõtte krediidimudel, kuidas see töötab ja kas ning mil viisil on ühisrahastuse kaudu laenu võtja taust kontrollitud. Saare ei soovita oma raha paigutada ettevõtetesse, mille antud informatsioon pole kas küllaldane või piisavalt läbipaistev. „Sa võid küll päevaga saada miljon eurot investeeringuid, kuid neid tuleb ka kuidagi võimendada ning investoritele intresse teenida,“ nõustus platvorm Twino tegevjuht Jevgenijs Kazanins.
    Kindlasti aitab investorit meelerahu ja usalduse kasvatamisel raha võimalikult suur hajutamine. Selleks saab Läti ühisrahastusplatvormi Mintos tegevjuhi Martins Sulte sõnul investeerida nii perioodi kui asukoha mõttes väga erinevatesse laenudesse.
    Tähtis on kvaliteetsete klientide hulk
    Kui investor on otsustanud kuhugi oma raha paigutada, tahab ta tulu teenides seda reinvesteerida. Seetõttu peab Saare tähtsaks, et platvormidel oleks märkimisväärne kliendibaas ning rahapaigutajad saaks ka tulevikus oma tulusid võimendada.
    Kuigi klientide arvukus on oluline, tuleb Bondora asutaja Pärtel Tombergi sõnul neid siiski hoolikalt valida. Maksevõimetud laenajad võivad investorite ootusi petta ning hiljem on sellisel juhul usalduse tagasivõitmine juba äärmiselt keeruline.
    Olen jätkuvalt skeptiline
    Kuigi ühisrahastusplatvormide esindajad kinnitasid ühest suust, et tegemist on kasvuvaldkonnaga ning tulevikus loodetakse konkurentsivõimet kasvatada kogu Euroopas, ei plaani mina sellesse investeerida.
    Minusse lisas skeptilisust paneelil väljatoodud mõte, et mida populaarsemaks sellised platvormid muutuvad, seda rohkem tahetakse nende tegevust ka seadusandlikul tasandil reguleerida. Samuti ei toeta praegune maksusüsteem selliseid platvorme piisavalt.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peaministril on valida: kas edasi või tagasi
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tallinn börs jätkas nädalat tõusuga
Pro Kapitali ja Coop Panga eestvedamisel tegi Tallinna börs täna 0,51% tõusu. Rohelises sulgusid ka Vilnius +1,29% ja Riia +0,04%. Benchmark indeks kerkis 2,08%.
Pro Kapitali ja Coop Panga eestvedamisel tegi Tallinna börs täna 0,51% tõusu. Rohelises sulgusid ka Vilnius +1,29% ja Riia +0,04%. Benchmark indeks kerkis 2,08%.
Amsterdami kohus otsustas: sküütide kuld läheb Ukrainale
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Elektri hinna korvamiseks mõeldud summad kasvavad 125 miljoni euroni
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.