Esmapilgul ei tundu see üldse rumal mõte, sest Shilleri senine resümee on muljetavaldav. Shiller sai maailmakuulsaks aastal 2000, kui avaldas raamatu "Irrational Exuberance", milles väitis, et USA aktsiaturul on spekulatiivne mull. Tema ajastus oli ideaalne, sest raamatu ilmudes vallutasid aktsiaturud tipu ning seejärel kukkusid kokku.

2005. aastal ilmus raamatu uus täiendatud trükk, milles Shiller väitis, et USA kinnisvaraturg on suures mullis. Me kõik teame, mis sellele järgnes. Nende prognooside tõttu leidis Shiller palju kajastust ja järgijaid ning tema aktsiaturu hindamise meetod suurt populaarsust.

Häda on selles, et tema suhtarv on taas tõusnud sedavõrd kõrgele, et aktsiaturge peaks ees ootama krahh. Ajaloos on Shilleri suhtarv olnud praegusest tasemest kõrgemal vaid kolmel korral - 1929. aasta mustal teisipäeval, netimulliajastul ja enne viimast finantskriisi.

Shiller töötas suhtarvu välja 1990ndatel Harvardi ülikooli ökonomisti John Campbelliga ning seda kutsutakse tsükliliselt korrigeeritud kasumi-hinna suhteks ehk CAPE suhtarvuks. Selle eelis peitub asjaolus, et aktsiate hindu suhestatakse 10 aasta kasumitega, mitte ühe aasta kasumiga, nagu tavaks. See korrigeerib n-ö hea ja halva aja eripärad. Näiteks “heal ajal” (enne finantskriisi) võivad aktsiad suurte kasumite tõttu näida suhteliselt odavad, samas kui “halval ajal” (finantskriisi põhjas) võivad need väikeste kasumite tõttu näida suhteliselt kallid.

Viimastel aastatel on toimunud pööre, mis võib Shilleri suhtarvu paraku moonutada. Kasumite hindamiseks kasutab Shiller S&P 500 indeksi ettevõtete üldiselt aktsepteeritud raamatupidamisvõtteid ehk GAAP. Pealtnäha on see kõige õigem meetod arvestada firmade kasumit, kuid aastate jooksul on nõuded GAAPile muutunud. Tuntud börsiinvestori Jeremy Siegeli sõnul on aja jooksul läbi viidud muudatused alandanud firmade kasumeid paberil, kuigi äri on täpselt samaks jäänud.

Shiller tunnistab ka ise, et tema meetod ei ole otseselt turu ajastamiseks loodud ja oleks vale seda selliselt kasutada. Tema soovitus investoritele on vaadata üle portfelli üksikud aktsiad ja loobuda neist, millel on kõrge CAPE. Oma meetodit pole Shiller aga nõus muutma.

Kuna Shiller, erinevalt kahest varasemast korrast, praegu krahhi või mulli ei prognoosi, siis suhtun ma ka reserveeritult tema suhtarvu. Katsun enda investeeringud üle käia ning leida, mis nende CAPE suhtarv on. Ilmselt soovitaks seda ka teistele investoritele, kuid ärge võtke Shilleri meetodit täieliku tõena. See on lihtsalt veel üks vahend, mis aitab aktsiate suhtelist hinda leida.