Oleks äärepealt kreepsu saanud

Seda ma Admiral Marketsist ei oodanud. Võlakiri pole ju bitcoin, et selle hind niisama heast peast paarkümmend protsenti üles-alla liigub. Ometi vaatas mulle väärtpaberikontolt vastu enam kui 1600 euro suurune realiseerimata kahjum. Kuna võlakiri sai soetatud portfelli justnimelt aktsiaturgude riske tasakaalustava instrumendina 8protsendise intressimäära ja talutava riskitaseme pärast, tõmbas mul silme eest päris mustaks.

Hämming aina süvenes, sest börsilehelt numbreid kontrollides selgus, et võlakirja väärtus on hoopis veidi tõusnud ja mina olen oma investeeringuga plussis. Kuidas nii, et kontol näitab üht, börsiinfos hoopis teist numbrit?

Uurisin asja Swedbankist, kust seletati anomaalia põhjus ära. „Arvatavasti vaatate ainult tehingute statistikat, aga reaalseid tehinguid läheb turul läbi väga vähe ja neid meie oma hinnastamisel kasutada ei saa. Meie hind süsteemis jookseb Nasdaq bid/ask'i keskmise pealt ehk siis sisuliselt on tegemist mid-hinnaga, millele on lisatud kogunenud intress,“ saadeti Swedbankist vastus. Teisisõnu, keegi oli oma võlakirjad vahepeal nii madala hinnaga müüki pannud, et hind kolises paarikümne protsendi võrra madalamale. Pank aga arvestabki portfelli väärtust turule paisatud nõudluse-pakkumise keskmise hinna pealt. Kas see inimene oma väärtpaberid tõesti nii madala hinnaga lõpuks käest ära andis, sellest ajalugu vaikib, aga piisas ainuüksi sellest, et keegi ütleks:“Annan kõvasti alet!“, et mu portfell korraks värisema panna.

Aga see pole veel kõik! „Admirali puhul esineb asjaolu, et päris tihti kaob päeva lõpus turul normaalne bid- (pakkumine) noteering ära ning jääb üles väärtus kusagil 50% kandis. Kui süsteem selle peale mid'i (keskmist) arvutab, siis tulemuseks ongi sellised 77-78% kandis väärtused,“ nenditi pangast. Kuna praegu uuendatakse võlakirjade hindu vaid kord päevas õhtusel ajal, siis päeva jooksul toimunud muutused mu portfellis operatiivselt ei kajastu.

 

Lähemalt uurides selgus, et kui väärtpaber maksab, ütleme, 100 eurot ja keegi naljavend annab oma müügisoovi 1 euro tasemel, siis ongi aktsia halval juhul kontol korraks 50 protsenti kukkunud – isegi kui vaid elektrooniliselt ja börs sellist huumorit arvesse ei võta – kui tehing just teoks saama ei peaks, aga tänapäeval, kus robot inimese samme kontrollida aitab, on see vähetõenäoline. Paraku mitte võimatu. Sama kehtib ka vastupidisel juhul. Ütleme, et väärtpaber maksab sada eurot, aga kogemata näpp vääratab ja tahad osta 1000 euroga tükk. No siis võib see väiksema väärtpaberi pangakontol korra võbelema võtta küll.

Kuna enamik mu portfellis olevaid väärtpabereid on suuremad ja päevakäibed seal oluliselt võimsamad, siis seda nalja seal niisama lihtsalt teha ei saa. Aga nüüd nägin Admirali võlakirjaga selle asja ka ära. Ega siin muud teha olegi, kui korraks sügavalt sisse-välja hingata ja vaadata, mis pärisbörsil toimub. Ja seal ei olnud midagi hullu lahti.

Swedbankist rahustati mind samuti, et hommik on õhtust targem, ja nii oligi: võlakirja hind oli tagasi 101 euro juures ja minul oli enam kui tuhandeeurose kahjumi asemel kasuminumbriks 75 eurot.