Õigusalaste teadmisteta projektijuht võib lõpetada kohtus

Kogenud vandeadvokaat ja pankrotihaldur Indrek Naur selgitab, miks ei alga projektijuhtimine tööriiete selga tõmbamisega ja töötajatele ülesannete jagamisega.

Väga tihti tuleb ette olukordi, kus projekt takerdub tellija ja projektijuhi vaidluse tõttu. Selle põhjuseks võib olla erinev arusaam kokkulepetest, üksteisest möödarääkimine või mis peamine, lepingute ebapiisav reguleeritus. Tihtilugu sõlmitakse lepinguid, nägemata ette, milliseid elulisi asjaolusid see peaks reguleerima, ja seetõttu jäävad kõige olulisemad detailid märkimata.

Kaks suurimat valukohta on erinev arusaam kvaliteedinormidest ja lepingu lõppedes töö üleandmisest. Siinkohal võib näiteks tuua ehitusprojektid, kus seistakse igapäevaselt silmitsi probleemi ees, et lepingutes pole kvaliteeditase kõigile üheselt arusaadavalt sõnastatud. Selliste küsimuste üle tuleks arutada enne tööde alustamist ja kvaliteedinormid sõnastada lepingus selgelt, sest hiljem võivad vaidlused lõppeda juba kohtupingis.

Teine oluline vaidluse tekkimise koht võib jalust lüüa alles lepingu lõppedes, kui töö on valmis ja on aeg töö üle anda. Selleks, et diskussiooni vältida, peavad lepingupooled lepinguga sätestama mõlema osapoole (tellija ja projektijuhi) töö ülevaatamise ja vastuvõtmise reeglid ja tähtajad. Kuigi seadus on kehtestanud, et töö tuleb vastu võtta mõistliku aja jooksul, võib siiski tekkida erinevaid seisukohti “mõistliku aja” definitsiooni kohta.

Juriidilise poole mitte tundmine võib laheneda küll kerge vaidlusega, kuid enamasti on tagajärjed karmimad. Selleks, et firma ei peaks kandma suuri kahjusid ja lahendama tuliseid vaidlusi kohtus, on oluline olla õigusalaste küsimustega kursis juba algusest peale.

Naur toob oma kogemustele tuginedes näiteks ettevõtte, kelle vaidluse tagajärjeks oli rahaline kahju 25 000 eurot. Rahalise kahju saaja oli seejuures vaidluse tellija ise, kes kaotas kohtuprotsessi, kuna ei teatanud puudustest, mille ta oli avastanud, õigel ajal. Sarnaselt jäi protsessis kaotajaks üks ehitusettevõte, mille projektijuht ei koostanud ehitustööde juurde korrektset dokumentatsiooni. Selle kahju suurus oli 30 000 eurot.

Kõige säästlikum ja efektiivsem on igal projektijuhil koostada korrektne leping kõikideks elujuhtumiteks ja lepingu täitmise ajal seda väga täpselt järgida. Kui alustada lepingu lugemist alles siis, kui on tekkinud vaidlus teise osapoolega, võib olla juba hilja. Kohtus käimine ei ole odav, lisaks riigilõivule, mille suurus sõltub nõude suurusest, tuleb tasuda veel advokaadi teenustasu, mis on professionaalselt tööd tegeva advokaadi puhul üle 120 euro tund. Lisaks tuleb tasuda deposiit hagi tagamiseks. See kõik on ainult rahaline pool, millele lisandub veel meeletu ajakulu ja emotsionaalne kahju, mida pole võimalik kuidagi hinnata.