Anname manifestile hoogu

Tööandjate keskliidu kolmas manifest on silmnähtavalt ümmargusem kui eelmised kaks. Sealsed ettepanekud on enamasti “parandada ja edendada” stiilis. Konkreetsust toimetuse hinnangul napib ja seda tahame alanud diskussiooni omalt poolt lisada.

Omamoodi on teksti pehmus mõistetav. Kui soovida, et sõnum lihtsamalt otsustajateni jõuaks, ongi üks võimalus see poliitikutele meelepärasemaks vormida. Seda ilmestab ka üks kõnekas seik. Mäletatavasti nimetas toonane peaminister Andrus Ansip eelmist manifesti ühiskonna sidusust lõhkuvaks tekstiks, mis on kohatu ega vääri arutelu. Nüüdne valitsusjuht Taavi Rõivas tervitas aga eile avaldatud manifesti ning ütles, et see on hea alus aruteluks, kuidas anda Eesti majandusele uus hoog.

Äripäev lisabki suuremat hoogu silmas pidades omalt poolt kohe diskussiooni portsu ettepanekuid.

Äripäev on ühtlasi korduvalt soovitanud ka riigiettevõtted ja riigi osalused sellise pilguga üle vaadata, kas need on ikka ilmtingimata vajalikud avaliku teenuse pakkumiseks ja riigivalitsemiseks. Suure osa neist saaks erastada, osa suuremaid ettevõtteid võiks viia majanduse elavdamiseks ja ettevõtete avalikumaks muutmiseks börsile.

Õpetajate miinimumpalk

Haridusele ja elukestvale õppele on tööandjad tähelepanu pööranud kõigis oma kolmes manifestis. Haridusvaldkonna suurimaks aluskiviks on aga klassikaline õppetöö üldhariduskoolis. Selle hea tase eeldab häid õpetajaid ning õpetajatele väärikat palka.

Äripäevas on varem välja pakutud õpetajate miinimumpalgaks 1000 eurot kuus. Lisame selle numbri siin samuti diskussiooni. Tõsi küll, tegu on mõne aja taguse ettepanekuga, nüüd võiks õpetajat väärtustavaks palgaks olla vähemalt 1200–1300 eurot kuus.