• Jaga lugu:

    Anname manifestile hoogu

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Äripäev tahab omapoolsete ettepanekutega lisada hoogu eilse tööandjate keskliidu manifestiga algatatud diskussiooni Eesti majanduse arengu üle.

    Tööandjate keskliidu kolmas manifest on silmnähtavalt ümmargusem kui eelmised kaks. Sealsed ettepanekud on enamasti “parandada ja edendada” stiilis. Konkreetsust toimetuse hinnangul napib ja seda tahame alanud diskussiooni omalt poolt lisada.
    Omamoodi on teksti pehmus mõistetav. Kui soovida, et sõnum lihtsamalt otsustajateni jõuaks, ongi üks võimalus see poliitikutele meelepärasemaks vormida. Seda ilmestab ka üks kõnekas seik. Mäletatavasti nimetas toonane peaminister Andrus Ansip eelmist manifesti ühiskonna sidusust lõhkuvaks tekstiks, mis on kohatu ega vääri arutelu. Nüüdne valitsusjuht Taavi Rõivas tervitas aga eile avaldatud manifesti ning ütles, et see on hea alus aruteluks, kuidas anda Eesti majandusele uus hoog.
    Äripäev lisabki suuremat hoogu silmas pidades omalt poolt kohe diskussiooni portsu ettepanekuid.
    Sotsiaalmaksule lagi
    Äripäev on varem välja pakkunud maksustada sotsiaalmaksuga ükskõik milline tulu kokku kuni 20 000 euroni aastas. Ülejäänu oleks sotsiaalmaksust vaba. Maksulae kehtestamine soodustab kõrgepalgaliste töötajate palkamist, sellest võidetavat summat saab kasutada ettevõtte arendamiseks ja investeerimiseks. Teisalt panustavad ühiskonna sotsiaalsesse solidaarsusesse sellisel juhul ka need ettevõtjad, kes palka dividendidena välja võtavad.
    Tulud avalikuks
    Kõigi ettevõtete ja inimeste tulud tuleb avalikustada. Selle mõte ei ole inimeste rahakotis sorida, mis on enamasti peamine vastuargument. Tegu võiks olla Eestiski rutiinse tavaga, mis ühiskonda ja ärikeskkonda läbipaistvamaks muudab. Tõsi, maksude ja tulude suurema avalikustamise poole samm-sammult ka liigutakse, kui silmas pidada näiteks hiljuti avalikustatud ettevõtete tasutud riigi- ja tööjõumakse.
    Riik odavamaks
    Võime olla erinevate tabelite järgi kui tahes tõhus riik, aga riigivalitsemise kulude kokkuhoiust pääsu pole. Eesmärk võiks olla kärpida kümnendik kõigi ministeeriumide halduskuludest järgmise valitsemisperioodi jooksul. Kokkuhoiukohti kahtlemata leiab. Piltlikult öeldes peaks keskkonna­ministeerium edaspidi hankima 330euroste toolide asemel lihtsalt poole odavamaid. Nii igas ministeeriumis.
    Haldusreform ja riigivara revideerimine
    Erinevatesse poliitilistesse vaidlustesse takerdunud radikaalse haldusreformi vindumine on samuti vaid aja ja maksumaksja raha raiskamine. Reformiga venitamine asja paremaks ei tee. Selle läbiviimise tärminiks sobivad näiteks järgmised kohalikud valimised.
    Äripäev on ühtlasi korduvalt soovitanud ka riigiettevõtted ja riigi osalused sellise pilguga üle vaadata, kas need on ikka ilmtingimata vajalikud avaliku teenuse pakkumiseks ja riigivalitsemiseks. Suure osa neist saaks erastada, osa suuremaid ettevõtteid võiks viia majanduse elavdamiseks ja ettevõtete avalikumaks muutmiseks börsile.
    Õpetajate miinimumpalk
    Haridusele ja elukestvale õppele on tööandjad tähelepanu pööranud kõigis oma kolmes manifestis. Haridusvaldkonna suurimaks aluskiviks on aga klassikaline õppetöö üldhariduskoolis. Selle hea tase eeldab häid õpetajaid ning õpetajatele väärikat palka.
    Äripäevas on varem välja pakutud õpetajate miinimumpalgaks 1000 eurot kuus. Lisame selle numbri siin samuti diskussiooni. Tõsi küll, tegu on mõne aja taguse ettepanekuga, nüüd võiks õpetajat väärtustavaks palgaks olla vähemalt 1200–1300 eurot kuus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Rasmus Pikkani: ärme investeeri nii, nagu homset ei oleks
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Uus nädal algas Tallinna börsile edukalt
Tallinna börs alustas juuni viimast nädalat tugevalt, kui indeks kerkis 0,86%. Vilniuse börs tõusis 0,28%, aga Riia langes 0,67%. Balti Benchmark indeks lõpetas päeva 1,13% kõrgemal.
Tallinna börs alustas juuni viimast nädalat tugevalt, kui indeks kerkis 0,86%. Vilniuse börs tõusis 0,28%, aga Riia langes 0,67%. Balti Benchmark indeks lõpetas päeva 1,13% kõrgemal.
Kahjumit kartnud Põldma pääses ikkagi miinusest
Kui eelmise aasta mais tunnistas Põldma Kaubanduse juht ja omanik Heinar Põldma, et ilmselt tuleb esimest korda ajaloos aasta kahjumiga lõpetada, siis tegelikult läks oluliselt paremini.
Kui eelmise aasta mais tunnistas Põldma Kaubanduse juht ja omanik Heinar Põldma, et ilmselt tuleb esimest korda ajaloos aasta kahjumiga lõpetada, siis tegelikult läks oluliselt paremini.
Venemaa tõstab hoogsalt intresse
Venemaa keskpank tõstis peamised intressimäärad 6,5 protsendini, et võidelda kõrge inflatsiooniga, vahendab CNBC.
Venemaa keskpank tõstis peamised intressimäärad 6,5 protsendini, et võidelda kõrge inflatsiooniga, vahendab CNBC.