Äripäeval on hea meel, et maksudebatt on enne valimisi hoo sisse saanud. Ent suurima panuse on sellesse seni andnud ekspankur Indrek Neivelt, mitte erakonnad, nagu see olema peaks.

- Juhtkiri.
- Foto: Anti Veermaa
Toimetus kiidab heaks muudatused, mis nihutavad rõhuasetuse tulude maksustamiselt kulude maksustamisele. Tähtsaks peame tööjõumaksude langetamist ja sotsiaalmaksulae kehtestamist, mille vajadust oleme põhjendanud mitmes varasemas juhtkirjas. Oleme pooldanud ka tööandjate ettepanekut muuta sotsiaalmaks töövõtja maksuks. Viimases tööandjate manifestis on see saanud küll leebema kuju ravikindlustusmaksu töövõtja maksuks muutmise ettepaneku kujul.
Ettevõtjad leidsid juba 2009. aastal, et oleme sotsiaalmaksulae kehtestamisega hiljaks jäänud. Oleme teinud ettepaneku tuua sotsiaalmaksulagi 2000 euro peale kõneks olnud 4000 asemel, et Eesti muutuks välisinvestori silmis paigaks, kuhu on mõtet töökohti luua. Samuti on pikki aastaid jutuks olnud tööjõumaksude langetamise vajadus. Sotsiaalmaksulangetuse ühe võimaliku konkreetse kuju pakub välja ka Neivelt: langetame praeguse 13% ravikindlustusmaksu 6% peale ja katame eelarves puudu jääva summa tubaka- ja alkoholiaktsiisiga (mõeldavalt ka nn magusamaksuga, mis kehtib nt Soomes). Toimetus pooldab seda mõtteviisi, sest see annab inimesele võimaluse oma valikutega makstavaid maksude suurust mõjutada. Mida tervislikumad valikud, seda vähem makse, see on hea põhimõte.
Samuti tuleks uuesti lauale panna haldusreform, mida ükski partei pole söandanud enne valimisi puudutada, kuid mis on oluline võimalus riigi kulusid vähendada. Riigireform Jüri Raidla sõnastatud mõttes on Äripäevale südamelähedane, sest oleme läbi aegade pooldanud õhukest ja efektiivset riiki ning madalaid makse.
Erakondade juhtfiguuri ja arvamusliidrid on oma ettepanekus enamasti keskendunud madalapalgaliste tulude suurendamise vajaduse põhjendamisele. See on õige ja vajalik, sest väljarände peamine põhjus on nn palgavaesus, suutmatus vaatamata töökoha olemasolule end ja peret ära toita. Mida rohkem raha inimesele kätte jääb, seda vabam on ta ise valikuid tegema.Kuid Äripäev leiab, vähemasti sama tähtis on keskmist palka saavate ja isegi juhtide sissetulekute kasv. See muudaks Eesti Euroopa tööjõuturul laias plaanis konkurentsivõimelisemaks. See aspekt on erakondade ideedes siiamaani kajastamata.
Eile avalikustatud peaminister Taavi Rõivase maksukava erilise ambitsioonikusega silma ei paista ning konkreetset on selles vähevõitu. Märksa enam konkreetsust on IRLi varem avalikustatud maksumuudatuste plaanis, mida oleme kritiseerinud aga väiksemapalgalistele eelise loomise pärast, mis kahandab motivatsiooni suuremaid eesmärke seada. Ka sotsiaaldemokraadid on keskendunud vaid madalapalgalistele kätte jääva summa suurendamisele. Erakondadele on ühine soov maksumuudatustega valimistel hääli püüda.
Kahjuks keskenduvad erakondade maksuplaanid peamiselt olemasoleva ümberjagamisele ega esita endale küsimust, kuidas me saaksime rikkamaks. Rikkust loovad ettevõtjad ning mida soositum on riigis ettevõtlusega tegelemine, seda enam rikkust on võimalik luua. Viimastesse aegade konkreetsetest sammudest on ette tuua vaid ettevõtjaid pahandanud maksumuudatusi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!