Hiina teeb peavalu

Ebakindlus levib nagu nakkushaigus. Maailma börside reaktsioonid jüaani nõrgenemisele on olnud erakordselt valulised. Kui devalveerimisotsus vedas endaga kohemaid kaasa Lõuna-Korea, Singapuri ja Austraalia valuutad, siis sellele järgnenud jüaani kukkumine on juba languskeerisesse kaasa tõmmanud ka rubla, mille tervis oli kehv juba ennegi. Ebakindlus on ulatunud ka Euroopa riikide börsidele ja Jaapanisse, kahandades mitmete suurte ettevõtete aktsiate väärtust.Pessimism aktsiaturgudel, mis viimase paari päeva jooksul on kaldumas lausa musta masendusse, on pikema aja jooksul süvenenud haiguse äge ja silmapaistev sümptom. Majanduskasvu aeglustumist on Hiinas märgata olnud juba kahe viimase kvartali jooksul. Kui varasematel aastatel on räägitud 7,5-10protsendisest majanduskasvust ning selliste näitajatega on olnud seotud ka riigi seatud eesmärgid, siis kasvu kahanemine 6 protsendi ümbrusse on Hiina majanduse mahtusid arvestades juba suur langus.

Languse põhjuseks peavad analüütikud eelkõige reformide aeglustumist, mis Hiina suurust ja riigikorda arvestades võiks tegelikult olla pigem ootuspärane kui üllatav. Poliitiliste ambitsioonide ettepoole seadmine majanduslikest ei saagi kasvu ergutada ega aktsiaturgudesse optimismi süstida.

Eksportijate mure annab peagi tunda. Enim muret on põhjust tunda neil riikidel ja ettevõtetel, kes Hiinasse kaupa ekspordivad. Odav jüaan kahandab nende kasumeid ning tuleviku määramatus sunnib otsima uusi turge – mis on arusaadavasti keeruline, sest Hiina-suurusi turge pole ilmas ülearu palju. Hiinlaste endi poolt vaadates aga kahandab jüaani odavus nende ostujõudu, muutes importkaubad kalliks. Eestile oli Hiina läinud aasta kokkuvõttes kaubanduspartnerite hulgas kümnendal kohal, mis tähendab, et mõju Eesti ettevõtetele võib ennast tunda anda juba peagi.