Äripäev • 13. august 2015 kell 5:15

Hiina teeb peavalu

Juhtkiri  

Eesti eksportijatele võivad Hiina mured peagi tunda anda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Sellal kui Euroopas ja ma Eestis murtakse pead Kreeka olukorra ja sellega seotud mõjude üle teistele eurotsooni riikidele, katkuvad rahvusvahelised investorid juukseid Hiina jüaani dramaatilise languse pärast.

Eestis on Hiina majanduses toimuva mõju seni alahinnatud ilmselt põhjusel, et päevapealt ja otseselt sealne börsipaanika ja jüaani väärtuse kukkumine meid ei mõjuta. Maailma ühe suurema majanduse raputused jõuavad aga varem või hiljem igasse ilmanurka, ka meile.Mida varem me Hiinaga seotud ohud endale teadvustame, seda paremini saame valmistuda nendega tegelemiseks.

Hiina valitsuse hiljutine otsus jüaani devalveerida ulatuses, mida pole nähtud viimased paarkümmend aastat, pidi jääma ühekordseks aktsiooniks. Ent sellele otsusele järgnenud jüaani nõrgenemine viimase nelja aasta madalaimale tasemele oli ilmselt enam, kui Hiina võimud eeldasid, mistõttu analüütikud ei välista, et Hiina keskpank võib valuutakursi nõrgenemise sihiga edaspidigi omi meetmeid tarvitusele võtta. Varasem eesmärk jüaani väärtust tõsta kapitali väljavoolu pidurdamise eesmärgiga ja majanduskasvu ergutada on praeguseks muutunud pigem reaktiivseks majanduse jahenemise tagajärgedega tegelemiseks.

Ebakindlus levib nagu nakkushaigus. Maailma börside reaktsioonid jüaani nõrgenemisele on olnud erakordselt valulised. Kui devalveerimisotsus vedas endaga kohemaid kaasa Lõuna-Korea, Singapuri ja Austraalia valuutad, siis sellele järgnenud jüaani kukkumine on juba languskeerisesse kaasa tõmmanud ka rubla, mille tervis oli kehv juba ennegi. Ebakindlus on ulatunud ka Euroopa riikide börsidele ja Jaapanisse, kahandades mitmete suurte ettevõtete aktsiate väärtust.Pessimism aktsiaturgudel, mis viimase paari päeva jooksul on kaldumas lausa musta masendusse, on pikema aja jooksul süvenenud haiguse äge ja silmapaistev sümptom. Majanduskasvu aeglustumist on Hiinas märgata olnud juba kahe viimase kvartali jooksul. Kui varasematel aastatel on räägitud 7,5-10protsendisest majanduskasvust ning selliste näitajatega on olnud seotud ka riigi seatud eesmärgid, siis kasvu kahanemine 6 protsendi ümbrusse on Hiina majanduse mahtusid arvestades juba suur langus.

Languse põhjuseks peavad analüütikud eelkõige reformide aeglustumist, mis Hiina suurust ja riigikorda arvestades võiks tegelikult olla pigem ootuspärane kui üllatav. Poliitiliste ambitsioonide ettepoole seadmine majanduslikest ei saagi kasvu ergutada ega aktsiaturgudesse optimismi süstida.

Eksportijate mure annab peagi tunda. Enim muret on põhjust tunda neil riikidel ja ettevõtetel, kes Hiinasse kaupa ekspordivad. Odav jüaan kahandab nende kasumeid ning tuleviku määramatus sunnib otsima uusi turge – mis on arusaadavasti keeruline, sest Hiina-suurusi turge pole ilmas ülearu palju. Hiinlaste endi poolt vaadates aga kahandab jüaani odavus nende ostujõudu, muutes importkaubad kalliks. Eestile oli Hiina läinud aasta kokkuvõttes kaubanduspartnerite hulgas kümnendal kohal, mis tähendab, et mõju Eesti ettevõtetele võib ennast tunda anda juba peagi.

Hetkel kuum