Äripäev • 18. november 2015
Jaga lugu:

Kuidas alasti hea välja näha

Juhtkiri  Foto: Anti Veermaa

Huvi enesearendamise vastu on igati tore, aga ebateadustest võiks ikka kaarega mööda käia, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Kirjutame täna eneseabi ja alternatiivmeditsiini raamatute kirjutajatest ja kirjastajatest, kellel on tulusad ajad – raamatud kaovad letilt kui soe sai. Ka igasugused eneseabile ja enesearendamisele keskenduvad üritused on rahvarohked.

Äripäeva meelest on tegemist ebateaduste müügibuumiga Eestis, uuele ringile läinud kašpirovskindusega. Näib, et inimesed justkui ei oska enam elada ning maksavad selle eest, et kuulda üldinimlikke tõdesid. Raamaturiiulites laiutavad sageli Dostojevski ja Tammsaare asemel eri elujuhtumite Kiyosakid, kes pakuvad vaimset kiirtoitu. Tuleb ka ette, et teenitakse otseselt inimeste rumalust pealt, nagu näiteks hiljuti suurt tähelepanu pälvinud ­MMSi juhtumites.

Oleks hea, kui inimeste huvi iseenda vastu tähendaks eelkõige hoolitsemist oma tervise ja tuleviku eest. Ebateaduste asemel tasuks pigem huvi tunda oma tervise parema hoidmise vastu: toitumine, liikumine ja tervislikud eluviisid. Küsimuse võib ju soovi korral ka nii püstitada: kuidas alasti parem välja näha?

Samas pöörabki üha rohkem inimesi oma tervise eest hoolitsemisele tähelepanu: igaüks oma sisemistele veendumustele tuginedes. Toitumisteemadel kirjutatud arvamuslugude vastu on veebikeskkondades ülisuur huvi; samamoodi on ka ürituste ja kursustega, mis puudutavad õigesti treenimist ja laiemalt elustiiliküsimusi. Suurmoeks on saanud jooga. Kümme aastat tagasi sai joogat harrastada vaid paaris spordiklubis, nüüd on joogatunde-koolitusi-kursusi igale maitsele, toimub mitme tuhande osalejaga festivale.

Endaga tegelemise juurde jõudmine võib olla ühiskonna kasvamise ja arengu märk. See on hea suund, sest endaga toime tulevad inimesed on ühiskonnas viljakamad ja loovamad. Vähemasti osaliselt võib huvi olla ka pragmaatiline – kuna selge on, et riiklik pensionisüsteem on selleks korraks oma eesmärgi täitnud, st riigi arvestatavale abile tulevikus pensionipõlve pidades loota ei saa, tuleb ise võimalikult kaua terve ja tegus olla. Pensionipõlv tuleb tulevikus teenistusajaga ühildada ja on hea, kui inimesed seda endale teadvustavad.

Parajus ja mõistlikkus võiks olla võtmesõna

Seda nii toitumises – olgu tegemist veendunud veganite või paadunud lihasööjatega – kui ka sportimisega: igaüks meist teab meist mõnda keskealist meest, kes spordiga üle pingutades püüab taaselustada oma nooremat mina, saab aga päriselt vaid läbikulunud põlveliigesed. Jagame Eesti tuntuima spordibioloogi Kristjan Pordi soovitust võtta sportimist mõnusalt, unustades pidevad ülisuured koormused. Spordiga liialdamine on küll narkootikumidest etem viis end õnnelikuna tunda, aga surematuse poole püüdlemine ei lähe läbi mitte kellelgi.

Tõsi, tabeli teine, ebatervislikum ots ei näita kahjuks kahanemise märke. Juuakse endiselt palju, ülekaaluliste ja rasvunute osakaal noorte seas kasvab. Vaimseid probleeme esineb samuti rohkem ning enesetappude hulk kasvas eelmiselgi aastal. Eesti on tervise ja enese eest hoolitsemise punktis justkui lõhenemas, on tekkimas esimene ja teine Eesti. Laienevad mõlemad pooled – nii tervislikum kui rasvuvam grupp. Ja nende piir ei jookse sissetulekute järgi.

Loomulikult otsustab iga inimene ise, missuguseid raamatuid ta ostab ja missugustel üritustel osaleb. Valikuvabadus on alati hea.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum