Äripäev • 18. aprill 2017 kell 4:30

Maavalitsustest loobumise lihtne sõnum

lahendusi otsimas  Foto: Anti Veermaa

Maavalitsustest vabanevate ülesannete jagamine näitab, kui palju riik tegelikult omavalitsusi kohaliku elu korraldamisel usaldab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Eelmisel neljapäeval otsustas valitsus saata riigikokku maavalitsuste reformi seaduseelnõu, millega tahetakse kaotada maavalitsused senisel kujul järgmisel aastal.

Põhjendustes on valitsus välja toonud väga olulised momendid – riigi pidamine on niigi kallis ja riigi valitsemine vajab muutusi. Ülesanded, mida maavalitsused täidavad, on kavas ära jagada omavalitsuste ja nende liitude, loodava regionaalameti ning ministeeriumite ja allasutuste vahel.

Omavalitsustele kõik võimalik

Äripäeva arvates tuleb anda kõik mis vähegi võimalik omavalitsuste korraldada. See ei ole koht, kus riik mängib olukorda pisut odavamaks ümber, vaid tegelikult tulebki maavalitsused riigi kulukate ja väheste ülesannetega üksustena kaotada ning anda oma elu korraldamine omavalitsustele päriselt üle.

Omavalitsused on öelnud A ehk vallad on ühinenud või ühinemas ja nüüd tuleb lasta öelda B ehk missuguse haldusjaotuse ja arenguplaanidega uuele Eestile riik oma teenused vastavaks peab seadma.

Haldusreformi õnnestumise tõenäosus on seda suurem, mida rohkem ühineti sellepärast, et uus omavalitsus tõotab olla iseseisvam ja oma kodanike-ettevõtjate huvidest lähtuv. Formaalsete ühinemiste tulemused selguvad nüüd mõne aasta jooksul. Jalad saavad alla need, kes tegelikult oma elu- ja ettevõtluskeskkonda paremaks suudavad teha.

Reformiga tõsi taga

Riik peab näitama, et tal on haldusreformiga tõsi taga ja maavalitsuste kaotamise eesmärk on tõesti ülesanded ja vastutus, sh ettevõtluse tugisüsteemid ja ettevõtluse soodustamine kohalikul tasandil, maavalitsuste käest omavalitsustele üle anda. See protsess peab olema maksimaalselt avalik, et tekiks julgus vastutus anda ja teiselt poolt võtta, samuti suureneks usaldus riigi ja omavalitsuste vahel.

Hetk maavalitsuste kaotamiseks ei ole parim võimalik, sest omavalitsuste põhirõhk on ühinemistel ja arusaamisel, mis pärast ühinemist tekkis. Samas on plaani õnnestumiseks vajalike otsuste tegemiseks aega napilt, sest kui enne suve selguseni ei jõuta, hakkavad kogu plaani varjutama KOV volikogude valimised sügisel. See aga tähendaks, et järgmine aasta maavalitsuste kaotamiseks on kas ebarealistlik või saame tulemuseks supi, mis süüa ei sünni. Ka praegu saadab iga omavalitsusi puudutavat kava rida kartusi, kas sinna mitte mõnd poliitilist lubadust pole peidetud, kas tasuta (tasutud) ühistranspordi või riigi üürimajade näol. Sellist poliitilist stsenaariumit tuleb igal juhul vältida.

Maakond haldusüksusena jääb

Maavalitsuste kaotamise mõtte vastu on öeldud, et sellega kaob maakondlik identiteet ja inimesed ei oska enam ennast määratleda. Läänemaa kaks valda, kes otsustasid ühineda Pärnumaa valdadega Pärnu maakonda, andsid märku, et kui oma kodumaakond väga kinni ei pea, liigutakse parematele jahimaadele. Ei peagi välistama, et tulevikus keegi samal moel maakonna piire nihutab.

Valitsuse ettepaneku kohaselt säilivad maakonnad riikliku haldamise üksustena, kus riik oma elanikele vajalikke teenuseid pakub. Maavalitsuste kaotamine ei ole kindlasti kerge ülesanne. Ilmselt ei ole praegu ka riighalduse ministril Mihhail Korbil täpset ettekujutust, kuhu sellega välja jõutakse. Uskuge, küll jõuate õigesse kohta, teisel pool maavalitsusi on vastas omad.

Hetkel kuum