Äripäev • 2. juuni 2017 kell 4:00

Jagada tahaks rohkem kui valitseda

Foto: Anti Veermaa

Läinud on vaevalt pool aastat ja jõuluvanana headele lastele kingitusi toonud vasakpoolne valitsus on ilmsetes makseraskustes, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Kolmapäeval astusid ettevõtjad enneolematu üksmeelega välja valitsuse maksupaketi vastu. Issanda päev just looja ei lähe, enne kui kahjulike mõjude register saab üles loetud, aga pikk ja tõsine on see sellegipoolest. Eesti konkurentsivõime langus, töökohtade kadu, ettevõtete seisu halvenemine, hinnatõus – kui nimetada mõni. Et mitte jääda lahmivaks, tellisid ettevõtjad hinnangu kahelt audiitorbüroolt, ja nende hinnang oli liialdamata hävitav.

Valitsuse rähklemine maksupusas näitab, et riiki juhtida ilma kindla visioonita ei saa. Võimule võib küll saada plakatiga “Teeme kõike teistmoodi”, aga riigi valitsemine kampaaniate korras viib puntrasse.

Vaataks enne vajadused üle

Näha on mitteettevõtjatelegi, et maksupaketiga ei taha riik suunata ettevõtteid või inimesi kuidagi käituma, vaid kätte tahetakse saada kate välja lubatud hüvedele. Suurim täitmist vajav auk tuleb väikesepalgaliste tulumaksuvaba miinimumi tõusust, aga plaanis on ka sadu miljoneid investeeringuid kuni eelarve miinuseni välja.

Maksupaketi kulude katmise eesmärki heidavad neile ette ka ettevõtjad. Siit tuleb nende lihtne soovitus: kui jätta ära kulu, pole selle katteks ka tulu vaja välja pingutada. Ettevõtjad näevad kokkuhoiukohana riigi investeerimisplaani revideerimist, kust leiaks kümnete miljonite kaupa kokkuhoiukohti, ilma et keegi kannataks. 

Üldisem on ettevõtjate ühine süüdistus seaduste tegemise viisis. Kui võimuletuleku algul püüti seaduseelnõudega kiirustamist mõista – mingil viisil peab ju uus koalitsioon saama oma valijatele meeldida – siis andestamise aeg on möödas. 

Seadusi tehakse mõju analüüsimata, nõu pidamata ja alternatiive kaalumata – kõiki reegleid rikkudes. Seaduseelnõudega katsetatakse rahva meelsust, aga selline edasi-tagasi loksutamine devalveerib nii eelnõusid kui ka valitsust.

Kui eesmärk on ebakindluse külvamine, siis see on õnnestunud sada protsenti. Riigieelarvesse raha toomine võib õnnestuda lühikeses plaanis, muud sihid, isegi väikesepalgaliste olukorra parandamine, jäävad täitmata, näitab mainekate audiitorite hinnang. Sest uute maksude lisamise tulemuseks on hinnatõus ja töökohtade kaotamine, mis tabab ka kõiki neid, kelle nimel lahingusse mindi.

Ettevõtjate ettepanek on ära jätta pakendiaktsiis, gaasiaktsiis ja magusamaks, ja raha saamiseks korjata senised maksud paremini kokku ja tõmmata koomale riigivalitsemise kulu. Ühe ööga sellele vastust ei tulnud. Raske on ka ette kujutada, millise koha peal maksuseadustes kompromiss õnnestub sõlmida ja keda tulemus rahuldab.

Rohkem kui normaalselt

Ettevõtjaid esindavate organisatsioonide ühisseisukoht on tugevalt argumenteeritud ja seda on raske ümber lükata. Protest on kaugelt ulatuslikum kui n-ö täiesti normaalne nähtus iga muudatuse eel, nagu minister Urve Palo selle liigitas, mistõttu ootaks sellele ka võrdväärset vastust. 

Võib-olla tõesti, et panditulumaksu vastu ette võetud lahingu edu on selle ühisrinde ema, aga varasemast ajast sellist ajendit ei meenu, mis ettevõtjad nii tagajalgadele oleks ajanud. Ja mitte ainult ettevõtjad, miinuses eelarve idee on üles ärritanud Eesti Panga ja eelarvenõukogu kuni Euroopa ­Komisjonini välja. On, mida arutada.

Hetkel kuum