Äripäev • 8. september 2017 kell 3:00

Palju õnne soomlastele

Juhtkiri  

Nordea Soome kolimise kasu Eestile on kaudne: kui Soomel läheb hästi, siis läheb paremini ka meil, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Kui soomlastel läheb hästi, siis läheb paremini ka meil – niisiis on meilgi põhjust rõõmu tunda selle üle, et Nordea pank peakontori Rootsist Soome üle viib.

Tõsi, meie kasu on pigem emotsionaalne kui otsene ja rahas mõõdetav – kuid kahtlemata on oluline, et Eestis olulise turujõuga ettevõte säästab tublisti kulude arvel, mis loob omakorda oluliselt paremate majandustulemuste saavutamise eeldused. Kolimisega hoitakse kokku nii mõnigi miljard ja see võimaldab maksta ka enamaid dividende.

 

Nordea peakontori kolimise saaga, mis sai põhjamaises meedias tohutut tähelepanu ning osutus kirglike arutelude allikaks, pole siinmail ülearu suure kaasaelamise osaliseks saanud just põhjusel, et peakontori kolimise mõju meile on pigem kaudne. Eestis on kõige suurem turuosa Swedbanki käes, teist kohta hoiab SEB ja Nordea on kolmas nii varade mahu kui ka laenuportfelli suuruse poolest. Kuna Baltimaades on sündimas DNB ja Nordea ühispank nimega Luminor, on siinne tähelepanu koondunud pigem Luminori sünnile, selle eesmärkidele ja mõjule.

Laiemas plaanis on aga Nordea otsus märgiline ja laia mõjuga. Rootsis kehtivad pangandussektori suhtes märksa karmimad nõuded kui Soomes põhjusel, et pangandussektori osakaal majanduses on erakordselt suur: pankade varad ületavad Rootsi SKP neli korda. 

Kui Euroopa Liit – eelkõige küll euro­ala silmas pidades – pangaliitu looma asus, jäi Rootsi kõrvale sellepärast, et säilitada endale võimalus kehtestada karmimaid erisusi. Rootslastel on Lehmaniga alanud kriis veel eriti hästi meeles ja see on ka arusaadav, kui pangasektori mõju majanduses on nii kaalukas.

Soome võttis ka riskid

Soome seevastu on pangaliiduga ühinenud ning erinevalt Rootsist kehtib seal ka euro – mille kasutuselevõtmisega käis kaasas hulk kahtlusi. Nüüd on Soome Nordea peakontori tulekuga saanud ühe kinnituse, et nii euroga liitumine kui ka pangaliiduga ühinemine oli õige otsus. 

Pangaliitu kuulumine oli Nordeale oluline kolimise argument: kehtivad reeglid on selged ja kõikidele pankadele ühised. Rootsis seevastu leidis Nordea, et kehtiv ülikarm reeglistik eelistab välispanku. Otsese tõuke kolimisotsus teha andis valitsuse plaan suurendada järsult kriisihaldusmakseid, millest kogunenud vahenditest saaks kinni maksta kulusid juhul, kui peaks olema tarvis panku päästma hakata.

Tõsi, osa võimalikke riske saab Soome nüüd endale: Nordea oma rohkem kui 600 miljardi eurose mahuga suurendab Soome panganduse riskid neljakordseks. Ja kuigi Soome finantsjärelevalve hakkab kohe jõudude suurendamise võimaluste järele ringi vaatama, muudab Nordea liikumine Euroopa Keskpanga finantsjärelevalve alla panga jaoks reeglite järgimise lihtsamaks ning tegevuse sellevõrra eelduslikult ka läbipaistvamaks.

Soomlased on pealegi lubanud, et mingit pangamaksu ei tule. See on mõttekoht Eesti poliitikutele, kes on pangamaksu mõttega mänginud – Nordea kolimine võiks aidata meeles hoida, et selle võimaliku kehtestamise korral siiapoole vaevalt keegi enam vaatab, küll aga hakkavad siinsed tegutsejad tõenäoliselt äramineku peale mõtlema.

Hetkel kuum