Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    E-residentsuse uhke, ent kariderohke suunamuutus

    Foto: Anti Veermaa

    Kui teiegi peakolusse on taotud kümme miljonit e-eestlast e-residentsuse peamise eesmärgina, on teil aeg oma kolba sisemuses revisjon teha ja asemele kirjutada: 20 000 e-residentide loodud ettevõtet aastaks 2020, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

    See on põhimõtteline suunamuutus, mille e-residentsuse programm on praeguseks läbi täinud alates 2014. aastast, mil see käivitus.
    Äripäevale on sümpaatne, et e-residentsuse programmi vedajad mõtlevad Eesti majandusliku kasu peale, seavad endale konkreetseid mõõdetavaid eesmärke – ja kuna need on nüüd arvuliselt paika seatud, siis peame nende täitmisel teravalt silma peal. Samuti sellel, et igast programmi sisse pandud eurost tehtaks vähemalt 34, nagu lubatud. Tänaseks on e-residendid loonud kõigest kolm ja pool tuhat ettevõtet, nii et kõvasti on veel minna.
    Põhjusi, miks uute sihtide täitmist hoolega jälgida, on mitu. Üks on muidugi see, et tegemist on Eesti maine seisukohalt olulise ettevõtmisega, mis kajab kõvasti vastu. E-residentsus on maailmas pälvinud palju heatahtlikku tähelepanu, mis meile ilma igasuguse küsimuseta kasuks tuleb.
    Teine on aga see, et projekti süstitavad summad on aasta-aastalt jõudsalt suurenenud. Kui 2014 oli eelarve kõigest 24 000 eurot, siis järgmisel aastal on programmi raames kasutada juba 3,8 miljonit eurot! Oluliselt on paisunud ka meeskond ja selle peale minevad tööjõukulud – tänaseks on programmi raames tööl 14 inimest, kelle palgafond on 800 000 eurot aastas. Lihtne rehkendus näitab, et ühe töötaja peale kulub 4760 eurot – seda eeldatavasti koos sotsiaalmaksuga.
    Ja kuigi väidetavalt on nii mõnigi mujalt meeskonda tulnud talent palgas kaotanud koguni 95 protsenti, on ikkagi tegemist hästi makstud ametikohtadega, mida täitvate inimeste töö tulemuslikkust on põhjust silmas pidada, sest palka saavad nad maksumaksja rahast. Kõrged palgad Äripäevale muidugi meeldivad, aga kõrgelennulised tulemused vähemasti sama palju, kui isegi mitte veel rohkem.
    Pangad kontrollimisest ei vaimustu
    Ülesanne, mille e-residentsuse vedajad on endale seadnud, pole ei kergete killast ega ka mitte nii probleemivaba, nagu Korjus seda esitles. Mitte ainult selle pärast, et kolmest ja poolest tuhandest e-residentide asutatud ettevõttest kolme aastaga 20 000 teha pole käkitegu. Keeruline on see ka sellepärast, et pankadele mitteresidendid – ja seda e-residendid täpselt ongi – just ülearu ei meeldi. Nad peavad klientide tausta kontrollima, see on keeruline ja aeganõudev. Taustauuringu kohustus on ka teistel osapooltel, ent kõigi nende võimalused on piiratud. Pealegi pole mitte ühelgi võimet ette näha e-residendi edasisi samme ega läbi näha põhjusi, miks seda staatust ikkagi taotletakse.
    Kuna enamikul e-residentidel pole mingit seost Eestiga, ei kao kuhugi nende maksukohustus nendes riikides, kus nad päriselt tulu teenivad. Juba praegu hoiavad teiste riikide maksuametid neil silma peal, ja kui Eesti e-residendid peaksid tõesti 20 000 ettevõtet looma, on sel tähelepanul põhjust mitmekordistuda.
    Omaette küsimus on see, missugune on Google’i ja Facebooki maksustamise teemast alanud üleeuroopalise debati tulemus. Eesti eesistujamaana valis mäletatavasti oma lähtepositsiooniks virtuaalse asukoha mõiste. Missugune maksustamise seadus lõpuks sünnib, pole praegu veel teada, kuid vägagi tõenäoliselt puudutab see ka e-residentide loodud ettevõtteid.
  • Hetkel kuum
Olev Remsu: Eesti piir ja Hiina müür. Teeks äkki ise ühe leppe?
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Suur analüüs: üks vana strateegia aitab laisal investoril turgu edestada
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eesti 200 saab Tallinnas kaks abilinnapea kohta
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Julgeolekuohuks nimetatud inimõiguste teabekeskus lõpetas tegevuse
Aastaid kaitsepolitsei aastaraamatutes Kremli-meelsena ära märgitud venekeelne Inimõiguste Teabekeskus on kustutatud ja kogu keskuse tegevus lõppenud.
Aastaid kaitsepolitsei aastaraamatutes Kremli-meelsena ära märgitud venekeelne Inimõiguste Teabekeskus on kustutatud ja kogu keskuse tegevus lõppenud.