Kirjutasime eelmisel nädalal, et Soome ja Rootsi raha teine laine ning eestlaste ülesostmised panid tehinguteturu tänavu kuumama. Teises ja kolmandas kvartalis kasvas tehingute arv möödunud aastaga võrreldes pea poole võrra. Veel reedel lisandus tehingute statistikasse hulka uus tulija, kui  bussiettevõtja Hugo Osula müüs Soome relvatööstusele Patria enamuse  kaitseväetehnika hooldust pakkuvast Milremist.

Äripäev rõõmustab koos kõigi asjaosalistega, et maailma globaalse tehinguteturu kasvutrend, kus viimased aastad on järjest rekordeid löödud, on lõpuks ka Eestisse jõudnud. Tehingunõustajate sõnul elavneb ettevõtete ülevõtmiste ja ostmiste hulk Eestis lähemal ajal veelgi, sest laual on mitmeid seni veel avalikustamata ja üsna suurigi tehinguid.

Praegu on tehinguteks hea aeg, et orgaanilisele kasvule gaasi juurde anda. Ettevõtete netointressikulu suhe laenukoormusesse ühel aegade madalaimal tasemel, maailmamajanduse seis eriti hea, Eestiski näib kasv mugavalt jätkuvat.

Kui suvel ehk kardeti keskpankade rangemaks muutumist, siis praegu see suurt mõju turgudele ei paista avaldavat. Intressid on nii madalal, et nende mõningane tõus ei pidurdaks veel ka ettevõtete arenguid. Pealegi annavad keskpangad turule oma tegevusest üsna pikalt ette teada. Nii ongi Euroopa Keskpank mõista andnud, et intressimäärasid tõstetakse, kuid tõenäoliselt alles 2019. aastal.

Igal juhul on aktsiaturgude ebakindlust mõõtev VIX-indeks (iseasi, kui täpne ta tänapäeval enam on, kuid paremat indikaatorit ka pole) 20 aasta madalaimal tasemel. Domineerib arvamus, et lähemad ees ootavad aastad tulevad majanduslikus mõttes head.

Viimati oli sarnane ülevõtmiste ja tehingute kasv Eestis neli aastat tagasi, mil üheks oluliseks tehingu tekitajaks oli endiste omanike müügisoov, mis tulenes soovist turult või sektorist lahkuda – nt Veolia/Dalkia ettevõtete, R-Kioskite ja Televõrgu müügid.

Sarnast trendi on märgata ka selle aasta tehingute puhul nagu Forumi kinode, MTG (TV3 ja teised seotud ettevõtted) ja Novatoursi müük ning Luminori ühineminegi.

Kuid turule annab  üha enam lisamõju ka erakapitalifondide aktiivsuse märkimisväärne tõus. Fondidel on palju rohkem raha investeerimiseks ja pankade antav laenuraha aitab seda veelgi võimendada. Nõustajad osundavad Soome ja Rootsi ettevõtete nn teisele lainele, kus erinevalt 90ndatest ostetakse mitte allhanget, vaid Eesti ettevõtteid, kel perspektiivi maailmas läbi löömiseks. Teisalt võib erakapitalifondide elavnemine tähendada omakorda lisaks uudiseid, kus Eesti ettevõtja ostab firma mõnel välisturul.

Oma mõju tehinguturule on eeldatavasti ka kohalikel valimistel, eriti Tallinnas, kes seni oma potentsiaali välisinvestorite meelitamisel kindlasti  pole suutnud ära kasutada. 

Kuna valimistulemused selguvad aga täna hilisõhtul pärast Äripäeva trükkiminekut, siis värsket, valimistulemusi kommenteerivat juhtkirja lugege, palun, homme hommikul Äripäeva veebist. Ka Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis kell 7-9.15ni on peamine teema tänased valimised. Värsketest valimistulemustest räägib ka esmaspäevahommikune „Äripäev eetris“.